Kas Veenuse taevas on virmalisi?
Veenusel pole sisemist magnetvälja, kuid tingimused planeedi ümbruses sarnanevad hämmastavalt Maale, näitasid kosmosesondi Venus Express andmed.  Magnetväljaga planeetide - Maa, Merkuuri, Jupiteri ja Saturni ümber on magnetosfäär kosmilise kiirguse eest kaitsev mull, mis päikesetuule eest varjatud küljel venib välja pikaks magnetsabaks.  Magnetosfääri tekitavad nii planeedi enda magnetväli kui päikesetuulest tingitud magnetnähtused. Veenusel sisemist magnetvälja pole ja selle atmosfääri ülaosa saab üsna tihti päikesetuule käest räsida. Nagu ka Maa puhul, mõjutab Päikese ultraviolettkiirgus Veenuse atmosfääri ülakihtides olevaid molekule ning aatomeid ja tekitab seal  elektrilaenguga osakesi ehk ioone. Ioonikiht mõjutab päikesetuule liikumise suunda ning jaotab magnetvälja ebaühtlaselt. Seetõttu on ka Veenusel magnetsaba.  Üllataval kombel on see väga muutlik. Euroopa kosmoseagentuuri uurimisjaam Venus Express registreeris  planeedi magnetsabas 3400 kilomeetri laiuse magnetilise plasmamulli, mis püsis 94 sekundit. Seni pidasid astronoomid sisemise magnetväljata planeedi puhul sellist nähtust võimatuks.  Kosmosesondi andmete põhjal sarnanevad Veenuse ümbruse magnetnähtused väga Maa magnetosfääris toimuvale, kuid on neist palju nõrgemad, selgitas uurimuse autor Austria kosmoseinstituudis töötav Tielong Zhang.  Mõlema planeedi ümbruses on magnetväli pidevalt muutuv. Maal tekitavad need muutused magnettorme ja virmalisi. Zhangi sõnul sõnul ei saa välistada, et ka Veenusel esineb nõrku magnettorme. Planeedi ümber nähtud nõrgad sähvatused aga võivad olla Veenuse virmalised. Veenuse magnetsabas plasmaga toimuv muudab astronoomid eriti uudishimulikuks. See võib aidata selgitada, kuidas Maale sarnane Veenus kauges minevikus oma atmosfääri ülakihtide gaasidest ning veest ilma jäi.  Uurimus ilmus ajakirjas Science.
