Riidetäi ja peatäi  sama liik või lähedased sugulased?
Putukauurijad on pikka aega vaielnud inimese riietel ja juustes elutsevad täide üle.  Peatäi (Pediculus capitis) on kuni kolme millimeetri pikkune. Ta imeb inimese peanahalt verd ning kinnitab munad juuste külge.  Pisut suurema kehaga riidetäi (Pediculus humanus) muneb riietele, sööb rohkem ning kannab edasi tüüfust ja kaevikupalavikku. Seni on arvatud, et need on erinevad loomaliigid, kes lahknesid ühisest eellasest ligi sada tuhat aastat tagasi.  Uurijates tekitab segadust, et isegi samal inimesel elutsedes jäävad peatäi ja riidetäi oma elupaika, nad ei puutu kokku ega saa järglasi. Seevastu laboritingimustes suudavad täid omavahel paljuneda.  Illinoisi ülikooli putukauurijad võrdlesid kõikide valke kodeerivate geenide aktiivsust mõlema täi elutsükli jooksul. "Soovisime teada saada, kui lähedaste sugulastega on tegemist, kas neil on sama palju geene ning mille poolest geenid erinevad," selgitas uurimuse autor Barry Pittendrigh. Selgus, et riidetäi ja peatäi on geneetiliselt väga sarnased. Seejärel kasvatas Massachusettsi ülikooli veterinaar John Clark täisid eri keskkonnatingimustes, et näha, kuidas muutub geeniaktiivsus.  Ta hoidis loomi külmas ja kuumas, nakatas neid bakteritega ning töötles erinevate putukamürkidega.  Ka rasketes tingimustes jäi täide geenide avaldumise muster väga sarnaseks. Selle põhjal järeldasid uurijad, et tegu on ühe ja sama liigiga. Nüüd soovivad nad teada saada, miks riidetäi rohkem haigustekitajaid üle kannab. Uurimus ilmus ajakirjas Insect Molecular Biology.
