Kas Beringi väin stabiliseerib kliimat?
Beringi väin hoiab ilmastikku stabiilsena, näitas ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud arvutisimulatsioon. USA, Jaapani, Austraalia ning Hiina kliimauurijad võtsid mudeli aluseks paarkümmend tuhat aastat tagasi toimunud hüppelised kliimamuutused. Siis muutus näiteks Gröönimaa temperatuur lühikese aja jooksul kümne kuni viieteistkümne kraadi võrra. Oletuse kohaselt võis selle taga olla põhjapoolkera liustike kasvamine, mis alandas ookeanide veetaset ja tekitas Siberi ja Alaska vahele maismaasilla.  Nii kaotasid Põhja-Jäämeri ja Vaikne ookean omavahelise ühenduse ning arktilised jääsulamisveed liikusid ainult Atlandi ookeani suunas. See omakorda segas süvaveeringlust ja muutis õhutemperatuure. Oletuse kontrollimiseks kasutas rahvusvaheline uurimisrühm võimast arvutisimulatsiooni. Mudel kinnitas, et Beringi väina sulgemine takistas arktilistelt liustikelt pärineva külma sulavee liikumist Vaiksesse ookeani ja pani need Atlandi ookeani voolama.  See omakorda muutis meridionaalset pöördtsirkulatsiooni, mis tavapäraselt paneb erineva soolsuse ja tihedusega sooja vee liikuma lõunast põhja ning külma vee voolama lõuna poole.  Külma magevee lisandumine vähendas vee tihedust ja peatas veeringluse. Sel oli kiire mõju õhutemperatuuridele.  Arvutimudel näitas, et Gröönimaa pinnaseproovide abil kindlaks tehtud kiired temperatuurikõikumised esinesid ilmselt siis, kui Siber ja Alaska olid maismaasillaga ühendatud.  Vee vaba liikumine Beringi väinas muutis kõikumised palju väiksemaks. Ilmselt hoiabki Beringi väin ära temperatuuriäärmusi. Väina sulgumist pole lähiajal ennustatava maailmamere taseme tõusu puhul ette näha.
