Nakkused mõjutasid inimese evolutsiooni
Sada tuhat aastat tagasi ähvardas inimkonda väljasuremine  meie eellaste arv vähenes ja Aafrikasse jäi neid vähem kui kümme tuhat.  Seda võisid põhjustada bakterid, kes kasutasid ära inimese immuunsusega seotud geene.  Inimeste arvukus hakkas kasvama alles siis, kui reeturlik osa pärilikkusainest kustutati. Sellisele järeldusele jõudsid San Diegos asuva California ülikooli teadlased, kes võrdlesid immuunsüsteemi aktiveerimisega seotud Siglec-geeniperekonda inimahvidel ja inimesel.  Geenid Siglec-13 ja Siglec-17 on šimpansitel aktiivsed, kuid inimesel mitte. Siglec-13 on inimese DNA hulgast täiesti kadunud, Siglec-17 aga ei tööta mutatsiooni tõttu. Immuunsusega seotud geenide kadumiseks peab olema tõsine põhjus.  Geneetik Ajit Varki taastas kadunud geenide poolt toodetud valgud. Selgus, et neile võisid kinnituda ohtlikud bakterid  streptokokid ja Escherichia coli tõvestavad tüved.  Kui Varki pani Siglec-geenid tööle inimese immuunrakkudes, polnud need suutelised mikroobidega võitlema.  Immuunsuse turvaaugu leidnud bakterid võisidki meie eellaste arvu viia kriitilise piirini. Streptokokid on eriti ohtlikud lastele ning vastsündinute suremus võis olla väga suur. Rahvaarv hakkas kasvama alles siis, kui ohtlikud geenid olid inimese DNAst kadunud. Kaks Siglec-geeni lülitati välja juba enne neandertallastest ja Denisova inimestest lahknemist. See juhtus 44 000 kuni 270 000 aastat tagasi.  Muutused levisid siiski aeglaselt. Mõned töötava Siglec-13 geeniga inimesed võisid elada veel 46 000 aastat tagasi.  Kogu selle aja jooksul tegid mikroobid meie eellaste hulgas laastamistööd. Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.
