Miks oli üleeilne Sumatra maavärin nii võimas?
Kõige tugevamad maavärinad tekivad piirkondades, kus üks laam tungib teise alla. Eelmise aasta märtsis Jaapanis toimunud magnituudiga 9 maavärina tekitas samuti laamade sukeldumine.  Seevastu kolmapäevase maavärina kese asus eemal lähimast laamade sukeldumisalast Sundra süvikus.  Värin sai alguse püstisest maakoorelõhest, mis paikneb ookeani põhjas umbes 400 kilomeetri kaugusel Sumatra läänerannikust. Laamade liikumise kiirus on seal ligikaudu 52 millimeetrit aastas.  Kivimikihid libisevad seal nii, et piki laamade piiri tekivad sügavad lõhed, kuid ülitugevaid maavärinaid sarnastel aladel tavaliselt ei teki.  Seetõttu oli kolmapäevase maavärina suurusjärk 8,6 USA geoloogiateenistuse esindaja Susan Hough´sõnul igati üllatav. Geoloogiateenistuse maavärinate registri andmetel oli see alates 1900. aastast võimsuselt üheteistkümnendal kohal. Murranguvööndist alguse saanud maavärinate hulgas on see kõige võimsam. Ootamatult tugevale maavärinale järgnes veel vägev 8,2-ne järeltõuge.  Üks kuulsamaid murrangutest alguse saanud maavärinaid tekkis 1906. aastal San Franciscos, kui San Andrease murranguvööndis liikusid laamad vaid 4,5 meetri võrra. Esialgne uurimine näitas, et Sumatra maavärin sai alguse, kui murrangu üks külg liikus teise suhtes üle 20 meetri.  Õnneks ei liiguta seda tüüpi nihkumised enamasti suuri veemasse ülespoole ning kardetud tsunami jäi tulemata. 11. aprillil teatati vaid ajutisest lainetuse suurenemisest Bengali lahes.
