Kas puu otsast tuli alla inimahv või inimene?
Püstiasendis liikumist ja maapinnal elutsemist peavad inimese evolutsiooni uurijad tähtsateks muutusteks. Inimahvid võisid maapinnal ööbida juba ammu enne inimese tekkimist. Gorillad, orangutanid ja kääbusšimpansid ehitavad endale oksi kokku põimides puulatva öökorteri. Inimahvid teevad igaks ööks uue pesa.  Ka suur osa šimpansitest magab puu otsas, kuid Lääne-Aafrikas elutsev alamliik ehitab pesi ka maapinnale.  Inimahvide magamiskombed aitavad antropoloogidel aru saada, kuidas võisid inimese eellased kunagi maapinnale elama asuda. Cambridge´i ja Kyoto ülikooli teadlased uurisid Guineas Nimba mägedes elutsevaid šimpanse. Need loomad ei lase inimesi endale lähedale. Seetõttu kogusid uurijad ahvide ööbimispaikadest karvu ja tegid DNA abil kindlaks, kellele need kuulusid. Selgus, et šimpansid magasid nii maapinnal kui puudele ehitatud pesades. Maapinna kasutamine elupaigaks ei nõudnud ahvidelt mingeid erilisi kohastumusi ega oskusi.  Seetõttu arvavad uurijad, et ka inimese ürgsed eellased võisid magada maapinnal ammu enne püstijalu liikuva ja maapinnal elamiseks kohastunud püstise inimese (Homo erectus) ilmumist. "Siiani arvati, et puu otsast alla tuleku oli järsk ning otsustav evolutsiooniline muutus. Šimpansite käitumine näitab, et see võis toimuda tasapisi," selgitas uurimisrühma juht Kathelijne Koops. Maapinnale elama asumise põhjusteks on peetud ronimiseks sobilike puude nappust avatud elupaikades ning tule kasutamist. Nimba mägedes elavad inimahvid vihmametsas, nad ei tee lõket, kuid paljud ööbivad siiski maapinnal. "Nood inimahvid pakuvad ainulaadse võimaluse  uurida, miks eelistavad looduses elutsevad šimpansid maas magamist. Praegu on selge, et selle põhjuseks pole isaste ülemäärane valvsus, sobivate kõrgete puude puudumine ega tule kasutamine," ütles Koops. 
