Lihasöömine tegi inimese edukaks
Loodusrahvaste hulgas imetavad emad lapsi enamasti paar aastat. Võrreldes meie pika elueaga on see aeg ülilühike. Inimese lähimad sugulased šimpansid elavad umbes 60-aastaseks, kuid toidavad oma poegi ligi viis aastat.  Rootsi Lundi ülikooli teadlased võrdlesid ligi seitsmekümne imetajaliigi toitumist ja poegade võõrutamise aega.  Uuritud liikide hulgas olid nii hiired, vaalad, inimahvid kui ka inimene. Lihasöömise ja varasema võõrutuse vahel oli selge seos. Uurijad näitasid, et loomalapsed lõpetavad emapiimast toitumise siis, kui nende aju on saanud piisavalt küpseks.  Röövtoidulised imetajad ehk sellised loomad, kelle toidust vähemalt viiendik on loomset päritolu, saavutavad sellise arenguastme varem kui taimtoidulised või kõigesööjad. Nii võibki inimese kiire rinnast võõrutamise peamiseks põhjuseks olla see, et me sööme palju rohkem liha kui meie inimahvidest sugulased. Gorillad, orangutanid ja šimpansid on kõigesööjad või taimetoitlased. "Inimese võrdlemine teiste loomadega tundub väljakutsuv, sest me peame end kultuuri tõttu teistest imetajatest erinevaks. Kuid meie varasel rinnast võõrutamisel on selgelt bioloogilised põhjused," selgitas uurimuse autor Elia Psouni. Lühike imetamisaeg lubas inimesel saada rohkem järglasi ning üle maailma levida. Uurimus ilmus ajakirjas PLoS ONE.
