Mereloom toitub ainult mürkidest
Mereteadlased pole suutnud tõestada kraakenite ja muude merekoletiste olemasolu, kuid erilaadseid ja kummalisi loomi leidub meres piisavalt.  Väheharjasuss Olavius algarvensis, kelle elupaik on liivasel ja toiduvaesel merepõhjal Elba saare läheduse, saab energiat mürgistest ainetest.  Looma abistavad tema kehas elutsevad sümbiootilised bakterid. Need kasutavad vingugaasist ja vesiniksulfiidist  saadavat energiat samal eesmärgil kui taimed valgusenergiat  toodavad süsihappegaasist orgaanilist ainet. Breemenis asuva Max Plancki meremikrobioloogia instituudi teadlased said ussi erilaadsele menüüle jälile põhjaliku proteoomi- ja metaboloomianalüüsi abil.  Sel moel kaardistati looma ja tema kehas elutsevate mikroobide geenidele vastavad valgud ning muud ainevahetusprotsessis osalevad ained. Kõige keerukam oli ussi ja tema sümbiontide rakkude eristamine. Tuli välja, et ussi kehas on suurel hulgal valke, mis lubavad tal energiaallikana kasutada ülimürgist vingugaasi.  Merepõhja uurimine selgitas, et seda ainet on Elba ümbruses erakordselt suures koguses. Uurimuse autori Nicole Dubilier´ sõnul on ussike hea näide sellest, kuidas evolutsioon kujundas miljonite aastate jooksul välja ideaalse kooselumudeli, mille uurimiseks on vaja lisaks pärilikkusainele kaardistada kogu ainevahetust. "Bakterid on nii efektiivsed, et uss kaotas evolutsiooni jooksul kogu oma seedesüsteemi, tal pole enam isegi suuava. See liik saab kogu toidu mikroobide abil," selgitas Dubilier. Mürgised gaasid pole ussi jaoks ainsad energiaallikad. Mõned tema kehas elutsevatest mikroobidest suudavad kasutada ka vesinikku ja orgaanilist ainet, isegi siis, kui neid on keskkonnas ülivähe. Bakterite abil suudab uss oma keha jääkaineid taaskasutada ning tal puuduvad ka erituselundid. Selle poolest on Olavius algarvensis mereloomade hulgas ainulaadne.
