Meis kõigis pesitsevad iidsed viirused
Inimese DNAst on info kodeerimiseks tarvis vaid pisut alla kahe protsendi. Ülejäänud pärilikkusaine on tundmatu otstarbega või mälestus kunagistest parasiidirünnakutest.  Nii kanname me enda rakkudes dinosauruste ajastust pärinevaid viirusi, näitas ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud uurimus. Oxfordi ülikooli teadlased uurisid 38 imetajaliigi genoomi  sealhulgas nii inimeste, hiirte, rottide, delfiinide kui elevantide DNAd. Selgus, et peaaegu kõik imetajad kannavad endas muistse nakkuse jälgi  nende genoomis on edukalt paljunenud viirus, mis tungis imetajate ühise eellase pärilikkusainesse ligi sada miljonit aastat tagasi.  Teine siiani leitav olev sissetungija nakatas inimahvide eellasi.  Sedalaadi viiruseosakesi, mis on kunagi ammu tunginud sugurakkudesse, tunnevad bioloogid endogeensete retroviiruse nime all. Haigusi need teadaolevalt ei tekita, kuid võivad rakkudele siiski mõju avaldada. Näiteks imetajate platsenta arengut suunavad valgud pärinevad viirustelt. Uurimuse autori Robert Belshaw´ sõnul võisid viirused kunagi seista valiku ees  kas levida eri liikide vahel või püsida ühe looma genoomis ja muutuda seal arvukaks. Viirused, kes valisid teise strateegia, kaotasid võime ühest rakust teise tungida. Seejärel pidid need pidid arenema nii, et suutsid kogu elutsükli läbida peremehe raku sees.   
