Mille poolest sarnanevad sipelgad ja inimesed?
Inimestel on rohkem ühiseid jooni sipelgate kui teiste imetajatega, näitas ajakirjas Behavioral Ecology ilmunud uurimus.  Inimesed elutsevad nagu sipelgad ja termiididki koos suurte rühmadena, kus on miljoneid liikmeid.  Ülerahvastatus tekitab mitut masti muresid  haiguste levimine, suur toiduvajadus ja probleemid jäätmetega.  Smithsoniani loodusloomuuseumi uurija Mark Moffetti sõnul ei sarnane inimese elukorraldus enam ammu inimahvidele.  Gorilla- ja šimpansikarjad on väikesed, nende liikmed ei pea muretsema nakkuste, transpordi ega varustuse pärast. Kõikide nende probleemidega pistavad nii sipelgad kui inimesed igapäevaselt rinda. Teadlase sõnul ühendab sipelgaid ja inimesi ka hästi korraldatud sõjapidamine. Moffett uuris hiigelsuurte kolooniatena elavaid argentiina sipelgaid (Linepithema humile). Näiteks üks koloonia laiutab ligi tuhandel kilomeetril San Franciscost Mehhiko piirini. Sarnaseid superpesi on ka Euroopas ja Austraalias. Uurija sõnul saavad kolooniad kasvada, sest kõik nende liikmed jäävad anonüümseks. Oluline pole üksik sipelgas, vaid kuulumine mingisse kolooniasse, oma pesakaaslased tuntakse ära lõhna abil.  Anonüümsus lubab pesal kasvada nii kaua, kuni keskkond seda lubab  seni kuni jätkub toitu ja muid varusid.  Ülisuur sipelgapesa võib kokku variseda, kui koloonia keskme elanikud kaotavad sideme pesa äärealadega. Ka inimesed eritavad feromoone, kuid nendevahelised sidemed põhinevad eelkõige keelel ning ühistel rituaalidel.  Moffetti kinnitusel vajavad üha multikultuursemaks muutuvad ühiskonnad aina rohkem abstraktseid sümboleid. Argentiina sipelgate ja inimeste vahel on siiski üks oluline erinevus - konkureerivate superkolooniate vahel käib alati sõda ning ülipesade elanikud ei sigi omavahel.  Vallutatud pesa emasipelgad tapetakse. Nii käitub üks hiigelsuur koloonia nagu omaette liik.
