Kust tulid inimesed jääaja lõpus Euroopasse?
Kohe kui viimane jääaeg hakkas ilmutama taandumise märke, tekkisid Euroopas taas inimasustused. Värske geeniuuring annab aimu, kust need inimesed tulid. Esimesed inimesed jõudsid Euroopasse umbes 40 000 aastat tagasi, kuid Euroopa laiemale asustamisele pani piduri jääaeg, mis saavutas oma maksimumi umbes 26 000 aasta eest. Mandrijää kattis siis suurema osa Briti saartest, Saksamaa ja Poola põhjaosa ning Leedu. Täielikult olid jää all Eesti, Läti, Soome ja Skandinaavia. Lisaks olid laienenud jäälaamad ka Alpides ja Püreneedes. Vahemere ääres oli kliima küll eluks sobivam, kuid seal oli probleemiks erakordne kuivus. Arheoloogiliste leidude põhjal on teada, et jääaja maksimumi ajal oli Euroopas siiski kaks piirkonda, kus inimasustus ülikarmis kliimas suutis vastu pidada. Tänapäeva eurooplaste esivanemad Üks selline oli tänase Hispaania põhja- ja Prantsusmaa lõunaosas, teine Ukrainas Mustast merest põhjas. Esimeses neist elati koopaelu, Ukrainas lageda taeva all. Samuti oli sel ajal inimasustust tänase Itaalia territooriumil.  Neist pelgupaikadest koliti jääaja lõppedes Euroopas laiali, tänapäeva eurooplased on suures osas nende rahvakildude järeltulijad. Inimasustus oli jääajal olemas ka mõnedes Lähis-Ida piirkondades, näiteks Vahemere idakaldal ja tänapäeva Türgi lõunarannikul. Kuid pole mingeid arheoloogilisi ega geneetilisi tõendeid selle kohta, et Lähis-Idast pärit inimesed oleks Euroopa pärast jääaega uuesti asustanud. Lähis-Ida geneetiline varieeruvus kattub suuresti  tänapäeva Euroopas tuvastatud geneetilise varieeruvusega. On selge, et Euroopa geenitiigi kujunemisel  on Lähis-Ida populatsioonidel olnud täita väga oluline roll, ütles üks uuringu autoreid Tartu Ülikooli evolutsioonilise bioloogia vanemteadur Ene Metspalu. Seda on seni püütud seletada sellega, et kiviaja lõpuperioodil, umbes 9000 aastat tagasi liikusid inimese Lähis-Ida piirkonnast Euroopasse.Lähis-Idast tulid taasasustajad Kuid äsjailmunud suur geeniuuring leidis emaliini pidi päranduva mitokondriaalse DNA täisjärjestusi analüüsides, et Vahemere idakaldalt ja tänase Türgi lõunaosast hakkasid inimesed Euroopasse tulema juba umbes 19 000 aastat tagasi, kohe kui jääaeg näitas esimesi taandumise märke. Jääaeg lõppes umbes 11 500 aastat tagasi. Meie töö näitas, et Lähis-Ida piirkonnast toimus hilisel jääajal ja vahetult pärast seda Euroopa taasasustamine. Neid liikumisi on senini tunduvalt alahinnatud, märkis Metspalu.  Uuringu autorite seas Tartu Ülikooli ja Eesti Biokeskuse evolutsioonibioloogide kõrval teadlasi veel Suurbritannia Huddersfieldi ja Leedsi ülikoolidest ning Itaalia Pavia ülikoolist. Ajakirjas American Journal of Human Genetics ilmunud uuring vaatleb Lähis-Idast pärinevate haplogruppide J ja T ja nende erinevate alatüüpide levikut maailma eri piirkondades ning järeldab, et nende geeniliinide esindajate jalg jõudis Euroopasse seniarvatust umbes kaks korda varem, ligikaudu 19 000 aastat tagasi. Kiviaja lõpul, u 9000 aastat tagasi liiguti siis Kagu-Euroopast juba edasi Vahemere ääres teistesse piirkondadesse ja Kesk-Euroopasse.
