Vesta osutus titeeas planeediks
Marsi ja Jupiteri vahel asuv asteroid Vesta osutus lähemal uurimisel hoopis planeediks, mille loomulik areng katkes pärast hiidplaneet Jupiteri tekkimist.  Sellisele järeldusele jõudsid NASA kosmosejaama Dawn andmeid analüüsinud astronoomid. Dawn tiirleb 200 kilomeetri kõrgusel Vesta kohal alates möödunud aasta juulist. Jaam on Maale saatnud üle kahekümne tuhande foto ja arvukalt muid andmeid. Nende põhjal ilmus ajakirjas Science kokku kuus artiklit. Fotodelt on näha, et Vesta on kaetud meteoriitide löögijälgedega, kaks suurt kraatrit asuvad taevakeha lõunaosas ning on kuni kahe miljardi aasta vanused.  Vesta mägede kõrgeim tipp ületab maist Mount Everesti ligi kaks korda. Meteoriidid on pinda tekitanud sügavad lõhed, millest paljastuvad mineraalid. Need viitavad sellele, et Vesta sisemus võis kunagi olla sulaolekus.  Vesta moodustus tähtedevahelisest tolmu- ja gaasipilvest kaks kuni viis miljonit aasta pärast Päikesesüsteemi tekkimist. Noore Vesta pinna all voogas magmameri ning sel ajal tekkis ka rauast tuum. Selles, et Vesta päris planeediks ei saanud, on süüdi Jupiter. Hiiglasliku naabri tekkimine häiris Vesta ja teiste asteroidide orbiiti, pannes need kokku põrkuma ja tükkideks lagunema. Ka Vesta murenes kokkupõrgetel pisemaks, kuid säilitas suure osa oma esialgsetest mõõtmetest.  
