Samblikud jäävad avakosmoses ellu
2008. aasta veebruaris viis kosmosesüstik Atlantis Rahvusvahelisse kosmosejaama väga erilise saadetise. Kohvrisuurune katseseade Expose-E sisaldas orgaanilisi molekule, baktereid, vetikaid, samblikke ja taimeseemneid.  Nende abil soovisid Euroopa kosmoseagentuuri uurijad teada saada, kuidas elusolendid taluvad tingimusi avakosmoses.  Kui Maal kaitseb elusorganisme atmosfäär, siis kosmoses pole kahjulike ultraviolettkiirte ega äärmuslike temperatuuriolude eest kusagile pageda. Seadmes toimus kokku kaheksa katset. Osa seadeldisest jäljendas Marsi pinna tingimusi, samuti uuriti eluvormide ja molekulide vastupidavust kiirgusele, vaakumile ja kiiresti muutuvale temperatuurile.  Expose-E saatis andmeid Maale iga kümne sekundi järel. Kontrollkatse toimus Saksamaal Kölnis kosmoseuuringute keskuses, seal simuleerisid teadlased kosmoses tiirleva seadmega toimuvat nii täpselt kui võimalik. Expose-E pidi taluma ülitugevat päikesekiirgust ning neljakümnekraadise kuuma pidevat vaheldumist miinuskraadidega. Pärast 559 avakosmoses veedetud päeva jõudis katseseade tagasi Maale.  Selgus, et samblikud talusid kosmosereisi üllatavalt hästi ning osa liike jätkas kasvamist, nagu poleks vahepeal midagi juhtunud.  Uurimuse autori René Demetsi sõnul läksid samblikud puhkeolekusse ning see lubas neil rasked ajad üle elada.  Katsetulemused pakkusid tuge teooriale, mida astrobioloogid tunnevad panspermia nime all  elu võis levida ühelt taevakehalt teisele näiteks asteroidide abil.  Euroopa kosmoseagentuur plaanib lähiajal eksperimenti jätkata. Lisaks pakuvad samblike kosmilised seiklused suurt huvi kosmeetikafirmadele.  Samblike võime pikka aega tugevat päikesekiirgust taluda annab lootust, et nende abil saab toota tõhusaid päikesekaitsekreeme. Uurimus ilmus ajakirjas Astrobiology.
