Foto: Mis imelikud pilved need on?
Lugeja sai fotole pilved, mida Eesti taevas väga tihti ei näe. Eelmisel nädalal pildistas Novaatori lugeja Tallinnas pilvi, mis tema sõnul meenutasid põlevat lage. Foto on keeratud pisut tumedamaks, et pilvede detailid paremini näha oleks. Eestis näeb selliseid mõne korra aastas, ütles Tartu Ülikooli füüsika instituudi meteoroloogia ja klimatoloogia dotsent Piia Post. Sedasorti pilved on Eestis nii harva hästi näha, et pilvefotode võistlustel on eraldi ära märgitud, et võistlustööde hulgas on ka ülesvõtteid Mammatus-pilvedest. Just nii neid nisasid või udarat meenutavaid pilvetutte ladina keeles nimetatakse. Eestis on kasutatud nende kohta ka väljendit mamma pilved. Sellised rippuvad nisad võivad tekkida väga erinevate pilveliikide puhul, kiudpilvedest kuni rünksajupilvedeni. Pilve iseäralik välimus on märk erakordselt tugevatest õhuvooludest ja keeristest pilve sees. See on Posti sõnul üks põhjus, miks nende pilvede tekkepõhjuste kohta on kasutusel mitu eri teooriat, kuid ükski ei paku päris täit selgitust. Neisse pilvedesse lendamine on absoluutselt välistatud, uurimiseks jäävad vaid kaugseire meetodid, ütles ta. USA tornaadokütid oskavad selliseid pilvi tähele panna, sest need viitavad nii trombide kui tornaadode võimalusele. Posti sõnul on sellised pilved pigem reeglina märk sellest, et ilm on juba paranemas. Pilvede tekkes on põhiline osa selles, et allaliikuv õhk jahtub, see on anomaalne. Tavaliselt jahtub õhk üles liikudes. Üheks jahtumise põhjuseks on Posti sõnul  pakutud, et pilvest langevad sademed aurustuvad ning see tekitab pilve all jahedama õhu ning sellised omapärased sopistused. Nende pilvede ilmumist ei ole võimalik ette ennustada. Eestis on neid nähtud üsna harva. Parim aeg nende vaatlemiseks on päikeseloojangu ajal, mil päikesekiired pilve omapärase kuju hästi esile toovad.
