Aasta lõpus näeb taas Veenuse üleminekut... Saturnil
Meie eluaja viimne võimalus vaadelda Veenuse üleminekut Päikesest õnnestus vahelduva eduga. Eestis oli kohti, kus taevas oli ühtlaselt pilves, samas oli paiku, kus vaatlemiseks olid ideaalsed tingimused. Sellised Veenuse üleminekud on Päikesesüsteemis aga palju sagedasem nähtus ning kuigi meil siin maakeral tuleb järgmist oodata aastani 2117, siis juba selle aasta 21. detsembril on üleminek vaadeldav Saturnilt. Astronoomid kavatsevad seda võimalust kasutada nö testkatsena, mis peaks andma tagasisidet metoodikale, mille abil otsitakse eluks sobilikke planeete väljaspool Päikesesüsteemi. Kosmoses asuva Cassini teleskoobi abil seda üleminekut vaadeldes on Veenus Päikesel näha oluliselt väiksemana kui seekord meile Maa peal. Tegelikult on registreeritav vaid Päikeselt tuleva valguse väga väike nõrgenemine, umbes 0,01 protsendi võrra. Selle tumenenud valguse spektri ja Päikese tavalise valgusspektri analüüsimisel on võimalik teada saada, millistest gaasidest koosneb Veenuse atmosfäär. Just samamoodi spektreid võrreldes püütakse uurida eksoplaneetide atmosfääre ja leida sealt märke eluks sobivate olude kohta. Veenuse atmosfääri on aga varem korduvalt mõõdetud, selle planeedi ümber on tiirelnud kosmoseaparaadid ja sinna on maandutud. Varem olemasoleva info võrdlemine Cassini analüüsidega annab teadlastele aimu, kui täpsed on sellised valgusspektri muutumise põhjal tehtud analüüsid. Veenus annab võimaluse kontrollida praegu kasutatavaid analüüsivõtteid. Lisaks sellele on Hubblei kosmoseteleskoobi abil kavas uurida, kuidas peegeldub Veenuse üleminek Päikesest Jupiteri pinnal tänavu 20. septembril. Kahe aasta pärast on võimalik aga uurida Maa varju Jupiteri pinnal, kui meie koduplaneet möödub Päikese eest samal moel nagu me täna saime jälgida Veenust.  Veenuse ja Päikese atmosfäärispektrite võrdlus annab selge näite ühest planeedist, kus tingimused on eluks sobivad ja teisest, millel valitsevad olud on üsna põrgulikud ja elu olemasolu välistavad.
