Tüvirakud panevad veresooned lupjuma
Veresoonekahjustuses saab süüdistada seni teadmata tüüpi tüvirakke, näitasid Berkeley California ülikooli uurijad. Inimese vananedes muutuvad suurte arterite seinad hapraks ja rabedaks. Siiani pidasid arstid selle süüdlaseks veresoonte seintes paiknevaid silelihasrakke. Kuna täiskasvanud lihasrakud ei kasva ega paljune, siis arvati, et põletikunähud pööravad rakud tagasi nende lapsepõlve. Nii saavad nad kasvada ning moodustavad omamoodi vundamendi, kuhu saab koguneda rasv ja kolesterool. Kas lihasrakud ka tegelikult saavad nooruse taastada, pole keegi tõestada suutnud. Berkeley teadlane Song Li kahtles selles samuti. Ta tegi katseid geneetiliselt muundatud hiirtega, kelle täiskasvanud silelihasrakud helendasid mikroskoobi all. Veresoonte seina ristlõikest võetud rakkude analüüsimisel leidis Li, et arteriseinad koosnevad peaaegu üleni täiskasvanud silelihasrakkudest. Seejärel eraldas ta keskmise kihi rakud ning pani need laboris kasvama. Kuu aja pärast muutus rakkude kasv väga kiireks ning rakutuumad muutusid suuremaks. Kuid ükski vohavatest rakkudest ei tootnud helendavaid aineid. Seega ei olnud nende esivanemateks silelihasrakud.  Lisaks avaldusid rakkudel ka teiste rakutüüpide tunnused. Biokeemiline uurimine näitas, et tegemist on tüüpiliste tüvirakkudega. Need suutsid areneda nii kõhreks, neuroniteks, silelihasrakkudeks, luu- ja rasvarakkudeks. "Arterikahjustuse staadiumis muutuvad pehmed veresooned kõvaks ja rabedaks. Varem ei saanud keegi aru, kuidas selline asi on võimalik. Kuid tüvirakkude võime kõhrkudet moodustada selgitab sellist muutust," ütles Li.  Järgnevad uuringud näitasid, et hiire veresoontest leitud tüvirakud polnud tervetes arterites aktiivsed. Nad hakkasid paljunema alles veresooneseinade kahjustumisel. Inimese unearteri seina uurimisel selgus, et veresoonte tüvirakud on ka inimesel olemas. Nüüd loodab uurija leida uusi ravimeid, mis taltsutaksid tüvirakke ja väldiksid nii arterite kahjustumist. Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.
