Inimese eellane rõõmles nii šimpansi kui bonoboga
Inimese kahe lähima sugulasliigi genoomid on nüüd järjestatud. Äsja avaldatud Leipzigi loomaaias elava bonobo Ulindi genoomi järjestus oli inimlaste sugukonna viimane seni kirjeldamata lüli. Bonobo ehk kääbusšimpansi ja šimpansi genoomide võrdlemine inimese genoomiga võimaldab teha järeldusi nende kõigi kolme ühise eellase kohta, märkis kääbusšimpansi genoomi järjestamist juhtinud Leipzigi Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi evolutsioonigeneetik Svante Pääbo. Inimese, šimpansi ja bonobo ühise eellase välimuse kohta pole midagi täpsemat teada, küll võimaldavad genoomijärjestused teha oletusi, kui palju neid ühiseid eellasi üldse oli. Kolme eri liigi geenierinevusi võrreldes oletab Pääbo, et neid oli umbes 45 000 isendit.  Inimese eellane lahknes šimpansist ja bonobost umbes 4,5 miljonit aastat tagasi. Šimpansid ja bonobod eraldusid umbes miljon aastat tagasi, mil tekkis Kongo jõgi ja kehva ujumisoskusega kaks ahvipopulatsiooni arenes edaspidi jõe eri kallastel üsna erisugustes tingimustes. Kongo jõest põhjapoole jäänud šimpansid on sõjakad ja agressiivsed. Šimpansi esivanemad konkureerisid suuremate ahviliikidega toidu pärast. Süüa oli vähe ning selle pärast võitlesid nii isased kui emased. Lõunasse jäänud ahvidele pakkus jõgi teiste liikide eest kaitset ning toitu leidus piisavalt. Ilmselt kogunesid emased suurtesse rühmadesse ning said liiga himukatele isastele kergemini vastu hakata. Nii said paljuneda eelkõige kannatlikumad ja leplikumad isased. Aastatuhandete jooksul kujunes välja rahuliku loomuga ahviliik. Bonobod on väikest kasvu ja lepikud. Neil on väiksem kolju ning nõrgemad silmahambad kui šimpansil. Kaklemisele eelistavad bonobod mängida ja sugu teha. Karjas domineerivad emasloomad. Nii bonobodel kui šimpansitel on jooni, mille poolest nad on sarnasemad inimesele kui omavahel. Kolme eri liigi genoome võrreldes püüavad teadlased nüüd leida märke, mis võiks olla nende sarnasuste põhjuseks. Kääbusšimpansi ja šimpansi genoomi põhjal väidavad teadlased, et pärast seda kui kaks liiki Kongo jõe eri kallastel lahknesid, enam geenivahetust ei toimunud.  Inimese eellase puhul on lugu teine. Pääbo väidab genoomide võrdluse põhjal, et inimese eellane tegi ahvidega sugu ka pärast seda, kui liigid olid juba lahknenud. Sama tuli välja gorilla genoomi ja inimese genoomi võrdlusest: gorillad eraldusid umbes 10 miljonit aastat tagasi, kuid käisid suguliselt läbi nii inimese kui šimpansi eellastega. Hilisemale sugulisele läbikäimisele viitab see, et inimese genoomis on piirkondi, mis on sarnasemad bonobole ja teisi piirkondi, mis on sarnasemad šimpansile. Šimpansi ja bonobo genoomide  võrdluses neis piirkondades sarnasusi  pole. 1,6 protsenti inimese genoomist on lähedasem bonobo genoomile, 1,7 protsenti jällegi šimpansi genoomile.
