Muusika allub evolutsiooniseadustele
Looduses jäävad ellu ainult kõige tugevamad elusolendid, nõrgad praagib looduslik valik välja. Sama kehtib ka popmuusika puhul  heliloojad kasutavad hittide parimaid omadusi ning arendavad neid edasi.  Igaüks, kes ostab parasjagu edetabelis oleva laulu, aitab sellisele valikule kaasa  parimad palad on edukad ja neid mängitakse küllastumiseni, ebaõnnestunud lood aga unustatakse ruttu. Londoni Imperial kolledži uurija Armand Leroi otsustas popmuusika evolutsioonivõimet testida. Selleks kombineeris ta juhuslikke helisid ja lindistas sada 8 sekundi pikkust muusikalõiku.  Seejärel pani teadlane klipid veebi üles ja palus internetikasutajatel neid hinnata.  Arvutiprogramm valis välja kümme kõige menukamat lõiku ja pani need niiöelda paljunema, tekitades kakskümmend uut klippi. Nii tekkisid muusikalõikude uued põlvkonnad, milles olid ühendatud nende eelkäijate omadused. Uusi klippe said hinnata vabatahtlikud, kes ei teadnud nende tekkelugu. Selgus, et hilisemate põlvkondade klippe hinnati kõrgemalt ja muusika muutus arenedes inimestele üha meelepärasemaks. Leroi ja tema kaastöölised avaldasid katsetulemused möödunud nädalal ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.  Tolleks ajaks oli lööklaul evolutsioneerunud 2513 põlvkonna vältel ja seda oli hinnanud ligi seitse tuhat vabatahtlikku.   Katse jätkub ja kõiki huvilisi oodatakse muutuvat muusikat hindama projekti veebilehele DarwinTunes. Lisaks saab jälgida, kuidas on algsed muusikalõigud põlvkondade jooksul arenenud.
