Miks stress masendust tekitab?
Krooniline stress kurnab keha ning võib tekitada meeleoluhäireid. Tujude muutumisel ning masendusel on inimese ajule laastav mõju.  Laipade uurimine on näidanud, et mälu eest vastutavad ajuosad võivad depressiooni tõttu oluliselt kahaneda. Masendunute ajus on vähem närvirakkude tervise eest hoolitsevaid kasvufaktoreid. Depressiivsel ajul on veel üks eripära  seal töötab väga laisalt neuritiini-nimelise valgu tootmise eest vastutav geen. Just neuritiin lubab ajul olla uudishimulik ning reageerida uutele kogemustele. Yale´i ülikooli neuroteadlane Ronald Duman oletas, et neuritiin võib depressiooni tekkimises mängida olulisemat rolli kui seni arvatud. Ta tekitas laborirottidele pideva stressi  toitis neid ebakorrapäraselt, hoidis kaaslastest eraldi ning ajas sassi ööpäevase rütmi. Kolme nädala pärast olid närilised masenduses maiustused neid ei huvitanud, vette visatuna ei suutnud rotid enam ujuma hakata.  Selgus, et loomade ajus oli väga vähe neuritiini, kuid antidepressantide mõjul muutusid nad vähehaaval elurõõmsamaks. Kui uurija süstis rottidele viirust, mis suurendas neuritiinigeeni aktiivsust, olid närilised isegi rasketes elutingimustes paremini stressi vastu kaitstud.  "Neuritiinil oli samasugune mõju nagu antidepressantidel," selgitas Duman. Kontrollkatse käigus takistas uurija neuritiini-geeni avaldumise teisel rotirühmal, kuid neile loomadele ta stressi ei tekitanud. Sellest hoolimata tekkisid närilistel depressiooninähud. Nüüd loodab teadlane neuritiini masendusevastast mõju uurida inimesel. Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.
