Googlei tehisaju tunneb ära kasse
Kui palju protsessoreid peab kokku panema, et tunda ära kass? 16 000. Arvutiteadlased töötavad innukalt selle kallal, et luua masinaid, mis meenutaks oma ülesehituselt ja omadustelt inimaju. Inimese ajus arvatakse olevat hinnanguliselt 80  120 miljardit närvirakku ehk neuronit. Igaüks neist miljarditest neuronist on omakorda sünapsite kaudu ühenduses umbes 7000 teise neuroniga. Googlei juures töötav salapärase nimega uurimisasutus Google Lab X on jõudnud inimaju imiteerimises uue tasemeni: 16 000 protsessorist koosnev arvutivõrgustik, mis oli sarnaselt inimajuga omavahel miljardis eri ühenduses, õppis mõne päevaga äratundma inimeste nägusid, kehaosi ning kasse. Kui seni on näotuvastussüsteemide puhul olnud tavapraktika, et programmile antakse ette, millistele parameetritele peab vastama kujutis, et seda saaks liigitada inimese näoks, siis sedapuhku valisid Googlei teadlased teise tee. Aju simuleerivale arvutivõrgustikule söödeti kolme päeva jooksul ette kümme miljonit YouTubeist võetud juhuslikku üksikkaadrit mõõtmeis 200x200 pikslit ning nimekiri 20 000 erinevast objektist. Masinõppe algoritme kasutades hakkas võrgustik ise nüüd nende piltide põhjal end koolitama. Ettesöödetud info hulgas ei olnud omadusi või kirjeldusi, mis aitaks masinal objekte ära tunda. Inimeste nägude tuvastamisega sai võrgustik hakkama 81,7-protsendilise, inimese kehaosi tundis ära 76,7-protsendilise eduga. Kassid suutis masin pildilt ära tunda, olles täpne 74,8 protsendil juhtudest.  Vastupidiselt laialt levinud arvamusele tõestasid meie katsed, et näotuvastust on võimalik välja õpetada ka ilma, et kujutistel oleks juures märge, kas seal leidub nägu või mitte, kirjutab Googlei uurimisrühm oma tööd kirjeldavas teadusartiklis. Kõigi 20 000 erineva objekti puhul saavutati tuvastustäpsuseks 15,8 protsenti, mis on tuntav hüpe võrreldes varasemate analoogiliste katsetustega. Töö aluseks on idee, et inimese ajus on kindlad neuronid, mis on programmeeritud ära tundma kõige olulisemaid asju  need aktiveeruvad, kui me näeme inimesi, asju või kuuleme hääli, millega puutume oma elus kokku väga palju kordi. Näiteks aitavad need neuronid ära tunda vanaema või kodutänavat. Uudne on siinkohal see, et algoritmile anti ette tohutu andmehulk ning lasti programmil ise andmeid analüüsides õppida, ütles projekti juures töötanud Stanfordi ülikooli arvutiteadlane Andrew Y Ng. Google tehisajuvõrgustik suutis õpitud objekte ära tunda ka siis, kui piltidega manipuleeriti või pandi objekte esiplaani asemel tagaplaanile. Google ise peab projekti sedavõrd suureks õnnestumiseks, et arendus viidi X Labist üle põhiuurimiskeskusse. Firma loodab, et siit tõuseb kasu nii kõne- ja pildituvastuse kui masintõlke täiustamiseks. Google Lab X on uurimisasutus, mis töötab muuhulgas näiteks ilma juhita autode või nn poolreaalsuse prillide arendamisega. Viimased võimaldavad viia võõras linnas kokku reaalse linnapildi koos internetiinfoga  vaadelda turismiobjekte ja lugeda samal ajal prillidelt nende kohta. Üks ulmelisemaid ideid samalt laborilt on kosmoselift.
