Üksildane George pakub geeniuurijatele tööd
Jaanipäeval suri Üksildane George  viimane Pinta saare elevantkilpkonn.  Miks George suri, on siiani selgusetu. Ta oli umbes sada aastat vana, parimas hiidkilpkonnaeas. Need roomajad võivad elada isegi paarisaja aasta vanuseks.  Galápagose rahvuspark plaanib kadunukese lahata ja põhjalikult uurida, mis talle saatuslikuks sai. Galápagose saartel elas varem kokku 14 alamliiki hiigelsuuri kilpkonni  pea igal saarel oma. Nendevahelised erinevused ärgitasid Charles Darwinit sõnastama evolutsiooniteooriat. Paraku on kolm alamliiki juba hääbunud, koos George´i surmaga kadus ka neljas.  Teadaolevalt oli George viimane puhtavereline oma alamliigi esindaja. Loom elutses koos oma liigikaaslastega Pinta saarel üsna muretult kuni inimese sekkumiseni 1950ndatel aastatel. Meremehed viisid saarele kitsed, kes hakkasid taimi hävitama ning jätsid kilpkonnad toiduta.  George oli viimane ellujäänu, ta leiti saarelt 1972. aastal ja viidi loomaaeda. Samasse alamliiki kuuluvat kaaslast ei õnnestunud kilpkonnale leida, teistelt saartelt pärinevate pruutidega ta järglasi ei saanud. Yale´i ülikooli geneetik Gisella Caccone alustas mõnda aega tagasi George´i genoomi järjestamist. Nii loodeti kilpkonnale leida geenide poolest kõige sobilikum kaasa.  Esimene versioon genoomist valmib sel suvel. Paraku pole sellest George´i jaoks enam kasu. Caccone pole siiski kaotanud lootust Pinta saare elevantkilpkonnade geenifondi taastamiseks. Nimelt on ühel Galápagose saarel erinevate alaliikide geenid väga tugevalt segunenud. Hiigelsuuri roomajaid püüdnud meremehed lasid erinevatest saarestiku osadest pärinevaid loomi sinna lahti ning need ristusid omavahel. Caccone sõnul võib sealsete isendite DNA sisaldada väljasurnud alamliikide geenijärjestusi. Uurija kogus piirkonnast ligi 1700 kilpkonna geeniproovid ning praegu käib kibe töö Pinta saare geenide leidmiseks. 
