Kas saurused olid sulelised?
Millal hiidsisalikud sulelisteks muutusid, pole siiani selge.  Esimene suline ürgroomaja Sinosauropteryx avastati 1996. aastal. Sellest saati on muistse loomastiku uurijad leidnud ligi 30 erinevat sulgedega kaetud saurust. Kõik need liigid olid pisikesed ning meenutasid kehaehituselt linde. Hiljuti leiti Saksamaalt saurusekivistis, mis ajas paleontoloogid ärevile. Ürgse röövtoidulise looma fossiil oli väga hästi säilinud. Kivistunud saurusebeebil oli silmatorkav tugev kolju ning lühikesed tagajalad.  Keha keskkohta, selga ning saba katsid pikad niiditaolised sulealgmed, kuid loom oli tunduvalt vanapärasem kui seni leitud sulgedega roomajad.  150 miljoni aasta vanune kivistis sai nimeks Sciurumimus albersdoerferi. Sciurus tähendab ladina keeles oravat, nimi vihjab looma huvitavale sabakujule.  Kuna Sciurumimus paikneb sauruste sugupuu varasemal harul kui seni teada olnud sulgedega liigid, arvavad leiu kirjeldajad, et suled võisid olla juba esimestel saurustel . "Ilmselt olid kõik dinosaurused mingit tüüpi sulgedega kaetud," ütles uurimuse autor Oliver Rauhut. Teadlase sõnul tekkisid karvalaadsed peenikesed suled tõenäoliselt koos saurustega.  Kivististe abil on seda raske tõestada, sest sulealgmed säilivad vaid erilistes tingimustes. Mitu uurijat on hoiatanud, et suled võisid tekkida sauruste arengu jooksul mitu korda. Nüüd on vaja kindlaks teha, et udemetega liike esines kõikide suurte dinosauruserühmade hulgas.  Kui see tõeks osutub, peavad kunstnikud tõsiselt mõtlema, kuidas kujutada saurusi piltidel ja filmides. Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.
