Kuidas mõjub Kuu-reis inimesele?
Kosmoses viibimine on iseenesest kurnav ja ohtlik. Kuu võib inimesele olla suisa kahjulik.  Seda näitas Kuu pinna tolmu omadusi simuleerinud rahvusvaheline uurimisrühm, mida juhtis Rootsi Karolinska instituudi füsioloog Dag Linnarsson. Kuu pinda katva tiheda tolmu  regoliidi   üle kurtsid juba Apollo lendude astronaudid. Kaitseriietusest polnud alati abi ning tolm jõudis ruttu eluruumidesse. Kuutolm on inimesele kõige ohtlikum sisse hingates. Kopsudesse tunginud peenike ja teravaservalisest osakestest koosnev regoliit võib tekitada nii hingamisteede põletikke kui soodustada vähi tekkimist. Kuutolm võib tungida sügavale kopsukoesse, selle poolest sarnaneb see maisele asbestile ja vulkaanilisele tolmule.  Kuu väike raskusjõud võib simulatsiooni kohaselt veelgi soodustada tolmuosakeste kiiret kopsudesse levimist. Kuutolm kahjustab ka inimeste kaitseülikondasid. Apollo 17 meeskonda kuulunud geoloog Harrison Schmitti tugevast sünteetilisest materjalist saapad kulutas regoliit üsna ruttu läbi.  Põhjus peitub kuutolmu koostises. Regoliit sisaldab klaasjaid osakesi, mis on tekkinud iidsete kokkupõrgete käigus. Meteoriidid pommitasid kuu pinda, kuni kivimid sulama hakkasid.  Isegi kõige peenemad tolmuosad on üllatavalt teravate servadega ja tekitavad inimesele tõsiseid nahakahjustusi. Kui tolm kahjustab nahka, on see sama ohtlik ka silmadele. Regoliit võib sattuda silma nii Kuu pinnalt kui näiteks kogemata astronaudi kinnaste või sõrmede küljest. Uurijad kasutasid Maalt leitud õhu kaudu levivate saasteainete osakeste liikumise andmeid ja simuleerisid nende abil kuutolmu levimist.  Regoliidi tegelikke omaduste uurimine on palju raskem.  Maal asuvad Kuu-kivimite proovid võivad olla aja jooksul muutunud. Apollo-lendudelt kaasa toodud näidiseid pole hoitud Kuule sarnastes tingimuses - tugevas kiirguses ja vaakumis. Need ei pruugi anda parimat ülevaadet Kuu pinna tingimustest.  Seetõttu rõhutasid uurimuse autorid, et tolmu peaks uurima Kuul. Alles siis saab teada, milliseid tervisekahjustusi regoliit tekitab.  Ka pole teada, kuidas pikaajaline meie kaaslasel elamine inimkehale mõjub, sest astronaudid on Kuul viibinud vaid paari päeva kaupa. Uurimus ilmus internetiajakirjas arXiv.
