Šimpansid žestikuleerivad nagu inimesed
Vabas looduses elavad šimpansid viipavad käpaga, kui soovivad kaaslast enda juurde kutsuda. Käppade vehkimine peletab teisi loomi eemale. Erutusest põlevad ahvid plaksutavad.  Ühesõnaga  ka metsikute inimahvide omavaheline suhtlemine sarnaneb väga inimestele.  Sellisele järeldusele jõudis Šotimaa Stirlingi ülikooli bioloog Anna Roberts, kes jälgis Ugandas elutsevaid šimpanse. Lisaks avastas Roberts, et inimahvid saavad väga hästi aru, mida viiped eri olukordades tähendavad.  Uurija sõnul kontrollivad šimpansitel käpaliigutuste tegemist samad ajuosad, mis inimesel juhivad kõnet. Meile arusaadavad viiped vihjavad sellele, et neid võis kasutada juba šimpanside ja inimeste ühine eellane.  Ilmselt sai keele areng alguse žestidest. "Keel eristab inimest teistest loomadest. Ladus suhtlemine lubab meil koostööd teha ja üksteiselt õppida. Nii tekib sidus ühiskond. Ühelgi teisel liigil pole sellist keerukat ja paindlikku suhtlemisviisi. Samas pole meil aimu, millal ja kuidas keel tekkis," selgitas Roberts. Teadlase kinnitusel olid keele tekkimise eeldusteks võime teisi jälgida ja neilt õppida.  Šimpansid suudavad karjakaaslaste viiped täpselt meelde jätta ja neist aru saada.  Seega on meie lähimatel sugulastel keele arenguks vajalikud baasvõimed olemas.  
