Milles ületab inimene arvutit?
Uksest välja kiirustades otsid võtmeid. Kiire pilk siia-sinna, märkad tuttavat võtmehoidjat, käes! Tundub kerge? Kuid arvutid pole selliseks otsinguks võimelised.  Kuidas meie aju sellega hakkama saab? Suur osa inimese ajust töötleb nägemisel saadud infot.  Santa Barbaras asuva California ülikooli neuroteadlane Miguel Eckstein soovis teada, kuidas aju mõistab, et on otsitava leidnud. Ta näitas vabatahtlikele inimestele fotosid, kust nad pidid otsima kindlaid esemeid. Samal ajal jälgis uurija katsealuste ajuaktiivsust magnetkuvamise abil. Tuli välja, et ühe kindla peaaju piirkonna  kiirusagaras asuv intraparietaalvao aktiivsus reetis kohe, kui katsealused olid otsitava eseme leidnud. Lisaks oli selle abil võimalik aru saada, kui enesekindlad olid uuritavad oma leiu suhtes. Inimeste intraparietaalvagu oli katse käigus pidevalt aktiivne, kuigi nad pidid otsima ligi neljasada eset, mis olid kõik väga erinevad. Teised nägemisega seotud ajuosad polnud sellises pidevas valmisolekus. Ecksteini sõnul suudab aju otsingut modifitseerida. Õuna otsides keskendutakse rohelistele, kollastele või punastele ümara kujuga objektidele.  Võtmeid otsides on interparietaalvao tähelepanu suunatud metalliläikelistele ja võtmele iseloomuliku kujuga esemetele. Otsing õnnestub kiiresti teha ainult siis, kui ajus kutsuvad tugeva reaktsiooni esile vaid otsitavale esemele iseloomulikud tunnused. Intraparietaalvagu tagabki selle, et keskendutakse kadunud esemele ega lasta end teistest asjadest häirida. Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Neuroscience.    
