Neandertallased kasutasid ravimtaimi
Neandertallasi kujutatakse karvaste lihasööjatena, kes võisid välja surra toidupuuduse pärast. Üha rohkem koguneb tõendeid, et taimedel oli neandertallaste toidus oluline osa.  Keedetud-küpsetatud taimetoit kuulus nende igapäevamenüüsse ja lisaks kasutasid neandertallased ka ravimtaimi, näitas neandertallaste hambakivi uurimine. Hispaania põhjaosas asuvast El Sidróni koopast on leitud kümmekond hästi säilinud neandertallaste luustikku. Paljude skelettide hammastel leidub mineraliseerunud hambakattu ehk hambakivi.  Barcelona autonoomse ülikooli antropoloog Karen Hardy tegi koostööd keemikutega ning uuris vana hambakatu koostist põhjalikult. Selgus, et hammastel leidus ohtralt tärklisegraanuleid ja teisi taimedest pärinevaid süsivesikuid. Lihast pärit valkude ja rasvade jäänuseid leidus neandertallaste hammastel tunduvalt vähem. Osal tärklisest oli näha kuumtöötlemise jälgi. Lisaks leidis Hardy veel aineid, mis viitasid, et neandertallased olid pikka aega viibinud suitsu käes. Uurija oletas, et ilmselt valmistasid muistsed asukad endale tihti lõkkel süüa ja kasutasid taimseid tooraineid. Samuti oli hambakatus jälgi kummelist ja raudrohust. Nende taimede toiteväärtus on väike. Raudrohi on lisaks veel kibeda maitsega.  Geeniuuringute põhjal on teada, et neandertallased tajusid kibedat. Miks oleksid nad pidanud sööma kehvasti maitsevaid taimi? Hardy sõnul on tõenäoline, et neandertallased tundsid hästi loodust ja tarvitasid ravimtaimi haiguste vastu. Uurimus ilmus ajakirjas Naturwissenschaften.
