Kuidas töötab delfiinide kajalood?
Saaki jahtivad delfiinid tekitavad kalaparvede ümber mullikesi, mis kalad kokku koondavad ja teevad toitumise kergemaks.  Ometi segavad mullipilved kajaloodi tööd. Inimese loodud sonarid ei suudaks sellises olukorras kalu leida. Delfiine ei tundu mullid üldse häirivat.  Mullide keskelt kalade leidmine nõuab väga täpset arvestamist ning delfiinid on selles väga osavad. Inglise Southamptoni ülikooli teadlane Timothy Leighton matkis suures veepaagis kajaloodiga delfiinide häälitsusi. Paagis olid kalamudelid  väikesed terasest kerakesed, mis olid peidetud mullide vahele. Kuna delfiinide häälitsused on väga erinevad, lasi uurija helide tugevusel varieeruda. Iga teine helilaine oli väiksema amplituudiga kui eelmine. Delfiini ajus toimuva matkimiseks võimendas Leighton seejärel nõrgemat heli. Kalamudelilt tagasi liikunud helid muutusid kõik ühelaadseteks. Mullidelt seevastu põrkus ka nõrk kajaloodiheli tugevasti tagasi. Nõrgemate helide kaja võimendamine lubas uurijal selgesti "kalu" mullidest eristada. Leightoni sõnul saaksid inimesed delfiine eeskujuks võttes oma sonareid täiustada. Kajalood konstrueeriti esmalt allveelaevade leidmiseks ja see töötab kõige paremini sügavas vees. Madalates ja tiheda lainetusega meredes saaks delfiinide sonari laadse riistapuuga näiteks meremiine otsida. Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the Royal Society A.
