Millal lahknesid inimene ja šimpans?
Kuidas teada saada, millal lahknesid inimesed ja inimahvid oma ühisest eellasest?  Evolutsiooniuurijad loodavad fossiilidele ja proovivad lisaks välja arvutada, kui kiiresti tekivad nendes rühmades mutatsioonid. Inimese puhul on DNA-muutuste tekkekiirus teada ja samu väärtusi kasutatakse tihti ka inimahvide puhul.  Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi teadlase Svante Pääbo juhitud rahvusvaheline uurimisrühm kogus suure hulga ahvide geeniinfot.  Selle põhjal oletas Pääbo, et inimeste ja inimahvide lahknemine võis toimuda varem, kui seni arvati. Liikide eristumise uurimisel arvestatakse lisaks mutatsioonide tekkimise kiirusele ka seda, millal loomad suguküpseks saavad ja kui kiiresti põlvkonnad vahelduvad.  Putukatel, kes alustavad sigimist mõne kuu vanuselt avaldavad DNAsse kuhjuvad muutused mõju kiiremini kui suurtel loomadel, kel kulub sigimisikka jõudmiseks aastaid. Uurijad kogusid Aafrikas töötanud uurimisrühmade andmeid nii šimpansite kui gorillade kohta.  Šimpansite puhul selgus, et emased poegivad keskmiselt 25 aasta vanuselt.  Selles eas loomade keha mutatsioonide arv aga erines samaealiste inimeste omast.  Šimpansi genoomis tiksub molekulaarne kell aeglasemalt kui inimesel.  Seega võisime oma ühisest esivanemast lahkneda juba miljoneid aastaid varem kui seni arvatud. Inimese ja šimpansi puhul võis see toimuda juba 7-8 miljonit aasta eest. Inimeste ja neandertallaste tee läks lahku 400 000 kuni 800 000 aastat tagasi. Pääbo kinnitusel saab sama mudelit kasutada ka teiste liikide põlvnemise uurimisel. Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.    
