Kas inimesed ristusid neandertallastega?
Uus uurimus seab kahtluse alla neandertallaste ja nüüdisinimeste vahelise ristumise.  2010. aastal avaldas Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi teadlase Svante Pääbo uurimisrühm neandertallaste genoomijärjestuse.  Võrdlus inimese genoomiga näitas, et suur osa tänapäeval elavatest inimestest kannab endas neandertallastelt pärinevaid geene. Neid pole vaid aafriklastel, sest neandertallased ei elanud Aafrikas.  Pääbo järeldas, et eurooplaste esivanemad on kauges minevikus neandertallastega ristunud. Kuid ühiseid geene saab seletada mitte ainult hübridiseerumise, vaid ka ühiste esivanematega. Ristumises kahtlevad Cambridge´i ülikooli teadlased avaldasid ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences mudeli, mis näitab, kuidas tekkisid meie ja neandertallaste ühised genoomiosad.  See välistab Homo sapiensi ja neandertallaste hübridiseerumise. Andrea Manica ja Anders Eriksson mudelis algandmetes ulatus iidne inimkond Aafrikast Euroopasse.  Põhja-Aafrikas elanud olid geneetiliselt sarnasemad Euroopa asukatele kui lõuna-aafriklastele, sest nad elasid üksteisele lähemal. Mingil hetkel tekkis Aafrika ja Euroopa vahel geneetiline isolatsioon, mille põhjuseks võisid Manica sõnul olla kasvõi kliimamuutused.  Seetõttu tekkisid Euroopas elanud inimlastest neandertallased ja Aafrikas hakkasid õilmitsema tänapäevased inimesed.  Põhja-Aafrika asukad säilitasid oma geneetilise sarnasuse Euroopa elanikega, kuid nad ei ristunud omavahel. Manica kinnitusel pole võimalik tõestada, et neandertallaste ja inimeste vahelisi hübriide üldse ei esinenud.  Kuid praegused ristumise kasuks rääkivad tõendid pole Manica ega Erikssoni arvates piisavalt vettpidavad. Pääbo omakorda pole Cambridge´i uurijate mudeliga nõus. Peatselt avaldab Pääbo kaastööline David Reich Homo sapiensi ja neandertallaste ühiste geenialleelide analüüsi.  Ajakirjas PloS Genetics ilmuv uurimus näitas, et mitte-aafriklaste ja neandertallaste ühised geenid pärinevad vaid paarikümne tuhande aasta tagusest ajast.  Geenide asukoha järgi oli võimalik kindlaks teha, kaua need on genoomis olemas olnud.  Uurimuse kohaselt on tänapäeva eurooplaste genoomis neandertallaste alleele, mis sattusid sinna umbes 65-47 000 aastat tagasi ehk umbes sel ajal, kui Homo sapiens Aafrikast välja rändas.
