Miks tekkis platseeboefekt ?
Miks pealtnäha kasutud ained tervist parandavad? Bristoli ülikooli uurijad lõid platseebo selgitamiseks matemaatilise mudeli.  Platseeboefekti puhul leevendab ilma ravitoimeta aine  kas või suhkrust vormitud tablett  haigusnähte, sest inimene usub sellesse. Miks on tervenemiseks vaja suhkrut süüa, kui oleks võimalik ka niisama paraneda?  Bristoli ülikooli evolutsioonilise bioloogia labori teadlased otsustasid selgitada, miks platseeboefekt on tekkinud. Peter Trimmer ja tema kaastöölised lähtusid teooriast, et kiire ja põhjalik immuunvastus kurnab keha.  Ebakindlates oludes, näiteks toidupuuduses on targem seda vältida. Seejärel lõid nad mudeli, kus kujutati immuunvastust stressirikkas keskkonnas.  Selgus, et evolutsioonilisest vaatenurgast ongi platseeboefektil oma kasulik mõju olemas.  Kuna immuunsuse käigushoidmine on kulukas, siis on meie keha kaitsesüsteemid enamuse ajast uinunud olekus.  Platseebo töötabki märguandena, mis annab immuunrakkudele märku, et on aeg tööle asuda. Loodud mudel näitas ka seda, et platseeboefekti mõjutavad kõige rohkem haige ootused.  Kui uskuda, et sisse võetav tablett või pulber parandab tervist, siis nii see ka mõjub. Juba varem on ajukuvamisega näidatud, et platseeboefekt aktiveerib ootustega seotud ajupiirkondi. Platseebot kasutatakse ka ravimkatsetustes ja uued ravimid peavad tootmisse minekuks olema platseeboefektist paremad.  Näiva mõju tekkimise seletamiseks peab mõistma, kuidas inimene suhtub sissesöödavatesse tablettidesse või pulbritesse. Uurimus ilmus ajakirjas Evolution and Human Behaviour.
