Mikroobid mõjutavad imetajate lõhnasignaale
Mikroobidel on imetajate üle suur mõjuvõim.  Väikesed kodakondsed mõjutavad soolestiku ja närvisüsteemi tööd. Lisaks suudavad bakterid kontrollida ka loomade omavahelist suhtlemist.  Hüäänikarjale iseloomuliku lõhna tekkimises on oluline roll nende loomade lõhnanäärmetes elutsevatel mikroobidel, näitasid Michigani ülikooli teadlased. Zooloog Kevin Theis uuris Keenias elutsevaid tähnikhüääne.  Hüäänikarjas on 40-80 looma, kes liiguvad suure osa ajast eraldi. Seetõttu on omavaheline suhtlemine väga tähtis.  Lisaks nägemisele ja kuulmisele kasutavad hüäänid palju lõhnamärke.  Territooriumi märgistamiseks jätavad nad rohule valget pastalaadset ollust, mida toodavad pärakupaunades asuvad lõhnanäärmed. Seal elutseb ka palju erinevaid baktereid, kes mõjutavad tekkivat lõhna. Lõhnajälgede ja loomade näärmete uurimine näitas, et ühe karja liikmete bakterikooslused on väga sarnased. Hüäänikarjad erinevad seega nii lõhna kui mikroobifauna poolest. Imetajad annavad lõhnade abil edasi väga suurt hulka infot  nii oma soo, vanuse, sigimisvalmiduse kui staatuse kohta.  Võimalik, et ilma bakteriteta oleks paljude loomaliikide lõhnakeel tunduvalt vaesem. Uurimus ilmus ajakirjas Scientific Reports.
