Mis on ühist seentel ja Stradivaril?
Ülimalt hea viiuli tegemiseks on vaja erilist puitu. Hea kõla annavad kaks liiki puiduseeni, avastas Šveitsi riikliku materjaliteaduse labori uurija Francis Schwarze. Sellisest puidust valmistatud pillid sarnanevad kõla poolest kuulsatele Stradivari viiulitele.  Hea viiuli saab puidust, mis on elastne ja väikese tihedusega. Helilained saavad seal kiiresti liikuda. Kolmsada aastat tagasi tegutsenud kuulsa meistri Antonio Stradivari parimad viiulid on tehtud puudest, mis kasvasid 1645-1715 kestnud külmaperioodil.  Pikkade talvede ning jahedate suvedega kasvasid puud aeglaselt ja ebaühtlaselt. Praegu pole sellist puitu kusagilt võtta.  Puidu tiheduse muudavad sobivaks kaks puitu lagundavat seeneliiki -klaasjas lodupoorik Physisporinus vitreus ja süsik Xylaria longipes. Tavaliselt vähendavad seened puidu tihedust nii, et heli liikumine seal pigem aeglustub. Lodupoorik ja süsik muudavad puidukoes rakuseinad õhemaks.  Nende lagupuidu puhul säilib suur osa koest, mida mööda saavad helilained liikuda. Samuti jääb seente söödud puit elastseks. Schwarze katsetustel andis kõige paremaid tulemusi puit, mida seened olid lagundanud üheksa kuud. Seejärel töödeldi puitu mürgise etüleenoksiidiga ja seened hävisid. Esimesed seente abil valminud viiulid valmisid 2009. aastal. Scawarze korraldas pimetesti, kus sama muusik mängis tõelisel 1711. aastast pärineval Stradivari viiulil ning seenekahjustustega puidust pillil. Suur osa asjatundjatest ning publikust ei suutnud neid eristada ja pidas tänapäevast viiulit Stadivariuse omaks.  Uurija selgitusel on kõla hindamine subjektiivne ning seda pole kuidagi võimalik mõõta. Nüüd üritabki Schwarze arendada viiulipuidu tootmist nii, et tulemust saaks igati kontrollida.  Ülejärgmiseks aastaks peaks valmima 30 viiulit, mille tegemiseks kasutatakse seentega töödeldud puitu.  See annab ka noortele muusikutel võimaluse mängida väga erilise kõlaga pillil.
