Leiti Universumi suurim kvasarikogum
Universum paistab vaatlejale alati ühesugune olenemata vaatluspunktist ja vaatlemise suunast.  Kosmoloogilise printsiibi all tuntud seaduspära sõnastas 1933. aastal astrofüüsik Edward Arthur Milne. Vastavalt sellele järgnevad tihedamalt galaktikatega täidetud aladele hõredamad ja vastupidi. Ülisuuri tihedaid alasid olla ei saa. Inglismaa Kesk-Lancashire´i ülikooli astronoomide leitud kvasarirühm seab kosmoloogilise printsiibi kahtluse alla.  Roger Clowes analüüsis koos oma kaastöölistega Sloani digitaalse taevaülevaate andmeid. Teadlased otsisid kvasarite kogumeid. Kvasarid on kõige eredamad objektid kogu universumis. Need on hõõguvad galaktikatuumad, mille heleduse tekitab must auk. 1980ndatest aastatest on teada, et kvasarid võivad koonduda rühmadesse, millest suurimad ulatuvad sadade miljonite valgusaastate kaugusele.  Clowes leidis 73 kvasarist koosneva rühma, mille suurus jahmatas astronoome. Väljavenitatud kujuga kvasarigrupi suurim laius on 4 miljardit valgusaastat. Võrdluseks  Linnutee galaktika läbimõõt on umbes 100 000 valgusaastat. Meie naabergalaktika, Andromeedani jõudmiseks kulub valgusel 2,5 miljonit aastat. Kvasarirühma täpseid mõõtmeid on raske hinnata, kuid kindlasti on see suurim piirkond kogu universumis, kinnitas Roger Clowes. Uurija selgitusel on leitud kogumik nii suur, et teooria kohaselt ei tohiks seda üldse olemas olla.  Just see muudab avastuse eriliselt põnevaks. Seniste arvutuste kohaselt võivad kvasarirühmad ulatuda kuni 1,2 miljardi valgusaasta kaugusele.  Uurimus ilmus ajakirjas Monthly Notices of the Royal Astronomical Society.
