Maa-välise elu otsijad on kimbatuses
Astronoomid teatavad pea igal nädalal mõne Päikesesüsteemi-välise planeedi leidmisest. Paljud neist asuvad oma tähest sobival kaugusel, et seal võiks leiduda vedelat vett ja ehk koguni elu.  Kauge taevakeha eluks sobivuse üle peavad otsustama Maal olevad astronoomid, kes uurivad planeetide atmosfääri koostist. Molekulid neelavad erinevat osa valgusest ja planeedi kiiratava spektri uurimisel saab teada, milliseid aineid seal leidub.  Mõned gaasid on elusolenditest kubisevale Maale ainuomased. Näiteks hapnik, mis reageerib kergesti teiste ainetega. Maal leidub seda külluses, sest vetikad ja taimed toodavad seda pidevalt juurde. Elusolenditele viitab ka värvitu ja kergesti põlev metaan. Seda sünteesivad Maal peamiselt bakterid. Teadmine, et Marsil leidub metaani on juba peaaegu 40 aastat vana. Kõige lootusrikkamad astrobioloogid näevad seal suviseid metaanipilvi ning peavad gaasi tootjaks sügaval pinnases elutsevaid salapäraseid mikroobe. Metaani võib siiski tekkida ka ilma elusolendite abita - näiteks vulkaanipursetel, kus reageerivad vesi, süsihappegaas ja mineraalid. Samuti tekib metaani siis, kui rohkelt süsinikku sisaldavad mikrometeoriidid põlevad pärast Maa või mõne teise planeedi atmosfääri tungimist. Kosmosetolmu täis olevate alade planeetide metaanivarud võivad olla just nii tekkinud. Spektroskoopia abil leiame metaani, kuid me ei saa kontrollida, kas sadade valgusaastate kaugusel asuvate planeetide pinnal tõesti leidub elusolendeid. Sellele juhtisid oma viimases uurimuses tähelepanu Londoni Imperiali kolledži teadlased Richard Court ja Mark Sephton. Courti kinnitusel vabaneb planeeti pommitavate meteoorkehade tihedas sajus üsna palju metaani.  Maa elas midagi sellist läbi ligikaudu viis miljardit aastat tagasi. Sarnaseid osakeste sadusid on ka teistes tähesüsteemides. Praegu tabab Maad igal aastal 40 000 tonni meteoriidikilde. Marsile jõuab neid 12 000 tonni jagu. Nende võimaliku mõju näitamiseks arvutasid uurijad välja, mis toimus varases Päikesesüsteemis. 4,9 miljardi aasta tagune kivirahe tõi Maale kuni kümme tuhat korda rohkem meteoriiditükke. Nende koguhulk võis ulatuda 33 kvadriljoni tonnini. Marsile võis jõuda 1,7 kvadriljonit tonni kivimeid.  Court selgitas, et sellest kogusest meteoriidikildudest tekib piisavalt metaani, mis võib elu otsivad astronoomid ära petta. Arvutuste aluseks oli uurijate eeldus, et Maale langevate mikrometeoriitide koostis sarnaneb mujal kosmoses ringi kihutavatele kivitükikestele. "Kindlasti leidub ka erinevusi, kuid Päikesesüsteemi välise elu otsingud keskenduvad nendele tähesüsteemidele, mis sarnanevad meie omale," selgitas Court.  Praegu on teada mõned tähed, mille ümbruses on nii planeete kui rohkelt kivimitükikesi. Üheks selliseks on Kaalude tähtkujus asuv täht Gliese 581, mille ümber tiirleb vähemalt üks Maale sarnanev ja eluks sobilik planeet.  Uurimus ilmus ajakirjas Planetary and Space Science.
