Surnud lõhe ajus toimub midagi?
Kas isegi surnud kala peas võib täheldada ajuaktiivsust? Ameerika teadlased Craig Bennett, Abigail Baird, Michael Miller, and George Wolford juhtisid neuroteadlaste tähelepanu sellele, et ajukuvamismeetodeid kasutavates uuringutes saadakse tohutul hulgal valepositiivseid tulemusi. Selle näitlikustamiseks võtsid nad ühe surnud Atlandi lõhe, uurisid selle aju funktsionaalse magnetresonantstomograafiga ning näitasid, et ilma statistikat korrigeerimata saadud tulemusi saab tõlgendada nii, et ka surnud kala peas esineb ajuaktiivsus. Teadlased said selle kaks aastat tagasi ilmunud uuringu eest Nobeli auhindade eel väljaantavate naljaauhindade Ig Nobel neuroteaduste preemia. Auhindu annavad sellel Harvardi ülikoolis peetaval galaõhtul kätte nobelistid ning preemia taga on esmapilgul naljakate, kuid mõtlemapanevate teadussaavutuste tutvustamisele pühendunud ajakiri Annals of Improbable Research. Lõuna-Rootsis Telleborgi maakonnas Anderslöv külas muutusid kõigi varem heledapäiste naiste juuksed ühtäkki roheliseks. Keskkonnainsener Johan Petterson suutis välja selgitada selle veidra nähtuse põhjuse  vasksetes soojaveetorudes oli vesi liiga kauaks seisma jäänud. Ta pakkus ka lahenduse: naised peaks duši all käima harvem või kasutama selleks ainult külma vett. Petterson pälvis selle eest Ig Nobeli keemiaauhinna. Psühholoogiapreemia võitsid teadlased, kes möödunud aasta lõpus avaldasid ajakirjas Psychological Science artikli, milles kirjeldasid nähtust, kuidas kehaasend mõjutab nägemistaju. Mängukonsooli Wii lisaseadmel Balance Board seisvad katsealused pidid võrdlema erinevate ehitiste kõrgusi. Selgus, et kui nad olid kallutatud vasakule, siis pidasid inimesed Eiffeli torni väiksemaks. Rahupreemia võitis Venemaal Tšeljabinskis asuv firma SKN, mis toodab vanast lõhkeainest nanoteemante. Akustikaauhinna said Kazutaka Kurihara and Koji Tsukada Jaapanist. Nende seade SpeechJammer on kõnesegaja, mis väikese viivitusega esitab kajana inimese enda kõnet uuesti. Kirjandusauhind läks USA riigikontrollile, mis avaldas tänavu mais raporti raportitest, mis raporteerivad raportite kohta käivatest raportitest. Ameerika ja Suurbritannia teadlased jagasid füüsikaauhinna uurimuse eest, mis kirjeldas jõude, mis mõjutavad hobusesaba soengu kuju. Vedelike dünaamika alane auhinna pälvisid kaks teadlast uurimuse eest selle kohta, mis juhtub, kui inimene kõnnib kohvitass käes. Anatoomiaauhinna jagasid Hollandi ja USA teadlane töö eest, mis kirjeldas katseid, kus šimpansid vaatasid teiste šimpanside tagumikest tehtud fotosid. Selgus, et loomad suudavad ka sel moel oma liigikaaslastel vahet teha. Meditsiiniauhind läks Prantsusmaa teadlastele, kes avaldasid ajakirjas World Journal of Gastroenterology viis aastat tagasi soovitused arstidele, kuidas koloskoopia ajal minimiseerida riski, et patsient lõhki läheks. Kolonoskoopia on soolestikuuuring, mille ajal päraku kaudu viiakse inimese sisse uurimisseade, pumbates samal ajal soolde juurde õhku. Varasematel aastatel on Ig Nobeli pälvinud näiteks teadlased, kes on näidanud, et vandumine aitab valu vastu.                            
