Igikestev andmekandja  kas see on võimalik?
Me toodame iga päev üha rohkem andmeid  uudiseid, muusikat, fotosid. Paraku ei saa keegi kindel olla, kas need on meie lastelastele kättesaadavad või peavad järgmised põlvkonnad leppima riknenud laserplaatide ja mittetöötavate kõvaketastega. Jaapani tehnikatootja Hitachi soovitab kõige väärtuslikumad andmed kanda kvartsklaasile.  Firma teadlase Kazuyoshi Torii sõnul pole inimkond suutnud andmete säilitamist oluliselt paremaks muuta.  Pigem on võimalus andmete kadumiseks suurem kui mõnisada aastat tagasi. Kivile raiutud lause säilib kindlamalt kui laserplaat või kõvaketas. Lisaks tehakse pidevalt tehnilisi uuendusi. Kelle arvutil on veel olemas flopiketaste lugemise seade? Kõik see muudab info kogumise ja kasutamise raskeks. Torii pakkus et andmed saab kanda kahendsüsteemis punktidena õhukese kvartsklaasilehe siseküljele. Neid saab lugeda tavalise mikroskoobiga.  Torii kandis täpid nelja kihina kahe millimeetri paksusele klaasist ruudule. Andmetihedus oli ligikaudu sama mis muusikaga CD-l. 6, 5 ruutsentimeetrile klaasile mahtus umbes 40 megabaiti infot. Teadlase kinnitusel on selliselt kirja pandud andmed loetavad seni, kuni leidub arvuti, mis suudab kahendsüsteemist aru saada. Ka kõige keerulisemale tulevikuarvutile saab kirjutada vajaliku programmi. Kvartsliiva sulatamisel saadud klaas talub vett ja enam kui tuhandekraadist kuumust. Raadiolained sellist klaasi ei mõjuta. Nii säilib klaasile kantu vähemalt mõned miljonid aastad ega karda tulekahjusid ega torme. Ainus viis andmeid hävitada on klaas katki teha. Esialgu ei plaani Hitachi selliseid andmekandjaid tootma hakata. Torii kinnitusel suudaksid nad klaasist kiipe valmistada eritellimusel näiteks muuseumitele ja valitsusasutustele.
