Foto: Curiosity pildistas Marsi kuud
Juba teist kuud Marsil töötav kulgur Curiosity on asunud usinalt enda ümbrust pildistama. Eelmisel reedel on kulguri masti küljes asuv robotkaamera tabanud Marsi päevases taevas ühe Marsi kahest kuust  Phobose (kreeka keeles hirm).22-kilomeetrise läbimõõduga Phobost, mille pindala on võrreldav umbes kokku liidetud Ida- ja Lääne Virumaa pindalaga, on Marsi kulgurid varemgi pildistanud ning kaks aastat tagasi lendas Phobosest mitu korda lähedalt mööda Euroopa kosmoseagentuuri Mars Express. Phobos on teisest Marsi kuust Deimosest seitse korda suurem. Päikesesüsteemi planeetide teiste kaaslastega võrreldes tiirleb Phobos oma koduplaneedile kõige lähemal, kõigest 6000 kilomeetri kõrgusel planeedi pinnast. Phobose tiirlemisperiood on lühem kui Marsi ööpäev, mistõttu aeglustavad Marsi gravitatsioonivälja tekitatud looded Phobose tiirlemist ja toovad ta planeedile üha lähemale. Selle tulemusena peaks Phobos kunagi tulevikus Marsiga kokku põrkama, kuid märksa tõenäolisemalt kistakse ta üha suureneva gravitatsiooni poolt enne paljudeks tükkideks ning Marss saab endale mõneks ajaks sarnaselt Päikesesüsteemi suurtele planeetidele rõnga. Rõnga fragmendid kukuvad ükskord ikkagi Marsi pinnale. Teadlased on arvamusel, et Phobos ei ole tekkinud koos Marsiga, vaid planeet on ühe asteroidi oma gravitatsiooni abil hiljem kinni püüdnud. Teine teooria lähtub sellest, et Phobos on äärmiselt poorse koostisega, kaugeltki mitte selline nagu asteroidid ning tõenäoliselt on taevakeha tekkinud üsna samal moel nagu Maa kaaslane Kuu. Mingi suurem taevakeha põrkas kunagi Marsiga kokku ning selle tulemusel paiskus planeedi küljest eemale materjali, millest tekkisid planeedi mõlemad kuud.
