Kas päikesetuul tõi vee Kuule?
2009. aastal leidis NASA uurimisjaam LCROSS jääd Kuu lõunapooluselt Cabeuse kraatrist. Kuu ümber tiirlev uurimisjaam Lunar Reconnaissance Orbiter avastas jääd ka Kuu põhjapooluselt.  Kuu pinda katvas paksus puudritaolises regoliidis on samuti märke vee olemasolu kohta. Kust Kuu-pealne vesi pärineb, on siiani ebaselge. Vesi võis meie kaaslasele jõuda komeetidega. Juba 1970ndate lõpus koostasid astronoomid esimesed matemaatilised mudelid, mis kinnitasid, et päikesetuulega Kuule jõudnud vesinikuioonid võivad taevakeha pinnal ühineda hapnikuga.  Nii võivad tekkida veemolekulid või hoopis hüdroksüülrühmad( OH), mis koosnevad ühest vesiniku ja hapniku aatomist. Michigani ülikooli teadlane Youxue Zhang uuris põhjalikult kivimiproove, mille olid erinevatest Kuu piirkondadest kaasa toonud Apollo-lendude astronaudid.  Uurijat huvitas kokkupõrgetel klaasjaks muutunud regoliit.  Selles oli suur hulk hüdroksüülrühmi. Vesiniku isotoopide uurimine näitas, et osa neist jõudis Kuule kindlasti päikesetuulega. Zhangi kinnitusel on regoliiti Kuu pinnal igal pool ning klaasjaid moodustisi leidub ligi pooltel aladel. Nii on hüdroksüülrühmad Kuul väga levinud, kuid seal pole vedelat vett, mida inimesed saaks kasutada. Tõenäoliselt võib hüdroksüülrühmi leiduda ka Merkuuril. Planeedi atmosfäär on väga hõre ning päikesetuul mõjutab selle pinda. Uurimus ilmus ajakirjas Nature Geoscience.
