Kuidas saada väiksemaid tilku?
Liiga suurte tilkade tõttu said keemikud tihti ebatäpseid analüüsitulemusi. Analüüsimeetodi täpsustamiseks mõtles Tartu Ülikooli teadur Anneli Kruve välja uut tüüpi pihusti. Uurides näiteks õuna või apelsini sees leiduvate taimekaitsemürkide sisaldust pihustatakse massispektromeetrisse pisut õunast saadud proovi. Spektromeetri sees õunamahl aurustatakse ning antakse mahlast aurustunud osakestele laeng, neist saavad ioonid. Edasi lahutab aparaat kõrgvaakumis ioonid vastavalt massi ja laengu suhtele ning masside põhjal on teadlastel võimalik öelda, kui palju õuna sisse on jäänud inimesele kahjulikke mürgijääke. Paraku olid seni selliste analüüside tulemused ebatäpsed, me enamasti alahindame ainete sisaldust, ütles Tartu Ülikooli analüütilise ja füüsikalise keemia teadur Anneli Kruve. Selle ebatäpsusel on kaks põhjust. Analüüsitavat ainet  meie näite puhul õunamahla  spektromeetrisse pritsides läbib suur osa molekulidest seadme nii, et see jääb üldse analüüsist välja. Teiseks on selliste analüüside puhul tegu maatriksefektiga  analüüsitavad vedelikus on mitmesuguseid erinevaid ühendeid, mis üksteist mõjutavad seega ei ole uuritava ühendi sisaldust väga lihtne kindlaks teha. Seega ei pruugi analüüsi tulemus üldse tegelikkust peegeldada  taimekaitsemürke täis õun võib ikkagi jõuda inimese toidulauale.  Seda efekti uurides kaitses Kruve möödunud aastal doktoritöö ning mõni aasta tagasi Saksamaal ühel konverentsil tekkis tal idee, kuidas probleemi lahendada. Põhimure on, kuidas saada väiksemaid tilku, ütles ta. Kui praegu kasutuses olevad pihustid sisestavad analüüsivedelikku masinasse liiga suurte tilkadena, siis tekib tilga pinnal erinevate molekulide vahel konkurents. Molekulid tunglevad tilga pinnale jõudmise nimel umbes samamoodi nagu inimesed kaupluseuksel. Kruve otsustas, et pihustile tuleb lisada veel üks hästi peenike lisatoru, tänu sellele jõuavad analüüsitavast ainest kromatograafi juba palju pisemad tilgad.Nüüdseks on valminud uudse pihusti prototüüp ning analüüside tundlikkus on tänu sellele kasvanud kolm kuni kümme korda. Uudse pihusti kohta on esitatud patenditaotlus ning seda kirjeldav artikkel ilmus ajakirjas Journal of American Society for Mass Spectrometry. Analüütilise keemia professor Ivo Leito sõnul võimaldab uudne lahendus tulevikus leida oluliselt täpsemalt näiteks erinevatele haigustele viitavaid biomarkereid, mis võimaldab haiguste diagnoosimist täpsemaks muuta. Samuti on võimalik täpsemalt määrata keskkonnas erinevate saasteainete koguseid.
