Šimpansid levitavad uusi oskusi
Inimahvide õpitud käitumisviisid ei pruugi inimesele tunduda piisavalt uuenduslikud, kuigi meie sugulased saavad hakkama ka tahvelarvutist videote vaatamisega.  Kui uus käitumine on ühele ahvile selgeks saanud, hakkab see vabas looduses elavate šimpansite hulgas kiiresti levima, näitas Jane Goodalli instituudi uurimus. Tansaania Gombe rahvuspargis elutsevad šimpansid on viimastel aastatel selgeks õppinud uue viisi sipelgate püüdmiseks  nad meelitavad puutüves elutsevad maitsvad putukad rohukõrre või oksaga pesast välja.  Oksa kasutavad loomad eemaldavad sellelt hoolikalt üleliigse koore ja väikesed segavad külgharud. Jane Goodall ja Richard O´Malley said jälile, kes ahvidest selle novaatorliku meetodi avastas Kõik sai alguse emasest šimpansist, keda bioloogid kutsuvad Treziaks. Ta hakkas oksa abil sipelgaid hankima ning pärast uue karjaga liitumist õpetas eduka sipelgapüügi selgeks ka teistele endavanustele emastele.  Loomi jälginud uurijad panid tähele, et Trezia on väga hea suhtleja. Ta sulandus uude karja kiiremini kui ahvid tavaliselt ja hakkas teistega kohe hästi läbi saama.  Trezia uus kari elutses piirkonnas, kus oli hea nähtavus ja palju sipelgaid. Nii said teised loomad hakata nutikat šimpansi jäljendama.  Šimpansitel levitavad uusi käitumismalle ja jahivõtteid eelkõige emased loomad. Noored emased rändavad suguküpseks saades uue karja juurde ning viivad kaasa kõik uued nipid ja võtted. Trezia pole siiski ainus omataoline andekas ahv.  Jaapani saarel Koshimal tegid bioloogid katseid makaakidega, kellele jäeti erinevat tundmatut toitu. Makaak nimega Imo õppis kartuleid pesema ja valas liivaga segatud riisi vette, et toit kergemini kätte saada. Karjakaaslased hakkasid teda kiiresti jäljendama. Aafrikas elutsevad isased šimpansid on võimelised nende püüdmiseks üles seatud lõkse kinni laskma ja päästma lõksujäänud karjakaaslasi. Kõikide nende huvitavate käitumismustrite levik looduses on paraku takistatud, sest inimahvide elupaiku jääb üha vähemaks. Asurkonnad ei puutu enam omavahel kokku ega saa suhelda. Uurimus ilmus ajakirjas Current Anthropology.
