Kuidas tekkisid Kuu mered?
Kuu küljed on erinevad nagu öö ja päev. Need erinevad nii keemilise koostise kui pinnavormide poolest.    Kuu tagumine külg on paksu koorega ja seda katavad mäed. Maalt nähtaval esiküljel torkavad silma tumedad laigud ehk mered. Need voolava laava poolt kujundatud madalad alad on täiesti kuivad. Meredeks pidasid neid esimesed teleskoobiga vaatlusi teinud astronoomid.  Kuu külgede erinevusi on üritatud selgitada teooriaga, et Maal oli kunagi kaks kaaslast. Väiksem kaaslane võis Kuuga aeglasel kiirusel kokku põrgata ja nii kuhjusid Kuu ühele poolele mäed. Merede suhtes on astronoomid ühel meelel, et need on tekkinud komeetide ja asteroididega kokku põrkamisel.  Nii tekkis ka suurim meri  Gröönimaast vaid pisut pisem Tormide ookean, mis on täiskuu ajal hästi nähtav.  Vägev kokkupõrge muutis täielikult Kuu välimust ja pinna ehitust. Sellisele järeldusele jõudis Jaapani rahvusliku observatooriumi teadlane Junichi Watanabe. Watanabe analüüsis Jaapani kosmoseagentuuri orbitaaljaama Selene andmeid Kuu pinnalt peegeldunud valguse ja pinnases leiduvate mineraalide kohta.  Selene tiirles peaaegu kaks aastat Kuu ümber ja uuris selle geoloogiat. Tormide ookeani piirkonnas leidub erakordselt palju madala kaltsiumisisaldusega mineraali pürokseeni. Tõenäoliselt tekkis see muistsel kokkupõrkel, kui kivimid hakkasid sulama.  Watanabe arvutuste kohaselt põhjustas katastroofi ligi 300-kilomeetrise läbimõõduga asteroid. Hiiglane tabas Kuud umbes 3,9 miljardit aastat tagasi.  Ilmselt tekitas löök Kuule suure kraatri, mis on väiksemate kokkupõrgete käigus kulunud ja tundmatuseni muutunud. Uurimus ilmus ajakirjas Nature Geoscience.  
