Kas vurrukarvad oleksid inimesele kasulikud?
Rotid liigutavad oma vurrusid umbes kaheksa korda sekundis. See lubab neil kompimise abil orienteeruda. Kas inimene oleks selleks võimeline?  Iisrael Weizmanni instituudi teadlased paigutasid vabatahtlikele katsealustele nimetissõrme külge kunstlikud plastist "vurrud"  30 sentimeetri pikkused elastsed kiud, mille küljes olid asendit ja jõudu tajuvad sensorid.  Inimeste silmad seoti kinni ja nad pidid istudes ainult "vurrude" abil kindlaks tegema nende kõrval paiknevate postide asukoha.  Katsealused õppisid üllatavalt kiiresti. Esimesel katsepäeval mõistsid inimesed, et korraga mõlemat kätt liigutades on võimalik aru saada, milline post asub kõige ligemal. Käsi puudutas seda esimesena. Teisel katsepäeval hakkasid inimesed käsi aeglasemalt liigutama ja tajusid paremini neid ümbritseva ruumi väikesi erinevusi. Uurimuse autori Avraham Saigi sõnul on inimese meeled tihedalt seotud lihastega. Kompides kasutame käelihaseid, nägemisel mängivad rolli silmas asuvad lihased.  "Ainuüksi liigutuste tõhus kontrollimine muudab meie tajud teravamaks, isegi siis, kui meeleelundite tundlikkus ei muutu, "lisas ta. Katsetulemuste põhjal lõid uurijad statistilise mudeli, mis näitas, kuidas vabatahtlikele infot lisandus. Nii said nad kindlaks teha, mitu korda oli inimesel vaja oma kompekarvu liigutada, et õige vastuseni jõuda.  Mudeli põhjal võib uue kunstliku meele tegevusse rakendamine olla väga tõhus.  Sensorite abil saab parandada nägemispuudega inimeste kompemeelt. Samuti on võimalik luua abivahendeid, mis tõlgivad videopildi kompeelamuseks. Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Neuroscience.
