Kliimamuutused jõuavad kosmosesse
Süsihappegaas takistab päikesekiirguse tagasipeegeldumist Maa atmosfäärist ja osaleb kasvuhooneefekti tekitamises. Mida rohkem inimene süsihappegaasi toodab, seda soojemaks Maa pind muutub.  Ülemistes atmosfäärikihtides on süsinikdioksiidil seevastu hoopis jahutav efekt. Süsihappegaasi molekulid põrkavad seal kokku hapniku aatomitega ja eraldavad soojust, mida hajusalt leiduvad molekulid ei suuda kinni püüda.  Soojus hajub seetõttu kosmosesse ning jahtumisel tõmbuvad atmosfääri ülemised kihid kokku.  Kuidas süsihappegaasi kogused nii kõrgel muutuvad, seda pole siiani täpselt uuritud. USA mereväe uurimiskeskuse ja Kanada Waterloo ülikooli teadlased kasutasid SCISAT-1 andmeid. See Kanada kosmoseagentuuri satelliit jälgib Maa atmosfääriga toimuvaid muutusi. Uurijad analüüsisid süsihappegaasi koguste hulga muutumist saja kilomeetri kõrgusel aastatel 2004-2012. Samuti huvitas neid vingugaas, ehk süsinikmonooksiid (CO), mis tekib süsihappegaasi lagunemisel päikesekiirguse mõjul. Tuli välja, et viimase kaheksa aasta jooksul on C02 ja CO kogus saja kilomeetri kõrgusel oluliselt suurenenud.  Uurimuse autori John Emmerti sõnul on ka ülemiste atmosfäärikihtide ehk termosfääri kliima oluliselt muutumas.  Muutused on kiiremad, kui mudelid on ette ennustanud. Tõenäoliselt on põhjuseks õhu ringlus erinevate atmosfäärikihtide vahel. Mida need muutused kaasa toovad? Külmad atmosfääri ülakihid pikendavad kosmoseprügi eluiga. Kosmiline rämps jääb pikemaks ajaks Maa ümber tiirlema ja ohustab satelliite ja kosmoselaevu.  Jahtuv termosfäär tõmbub kokku. See vähendab mõju Maa kaaslastele, kelle kiirus muidu atmosfääri ja Päikese tõttu väheneb. Tavaliselt peavad Maa ümber tiirlevad satelliidid ja kosmosejaamad oma kurssi mootorite abil korrigeerima.  Kui süsihappegaasi hulk veelgi kasvab, ei pea tehiskaaslased Maa orbiidil püsimiseks enam nii palju vaeva nägema ning võivad kosmosesse lennata väiksema kütusevaruga. Uurimus ilmus ajakirjas Nature Geoscience.
