Bakterid kardavad lima
Tõhusaid bakterivastaseid vahendeid otsides ei tule tavaliselt meelde need eritised, mida keha toodab. Sülg ja lima on inimesi bakterite eest kaitsnud miljoneid aastaid ning need on muudest kemikaalidest palju efektiivsemad.  Nina, suu, silmade ja seedetrakti pinda kattev limakiht ei lase mikroobidel kudedesse tungida. Siiani polnud täpselt selge, kuidas see mõjus tõke töötab. Massachusettsi tehnoloogiainstituudi teadlased Marina Caldara ja Katharina Ribbeck lisasid bakterite kasvukeskkonda limas sisalduvaid valke ehk mutsiine. Seejärel jälgisid nad mikroobide liikumist. Suhkrujääke sisaldavad mutsiinid takistasid bakterite kokkukleepumist. Klompide moodustamine on iseloomulik nendele mikroobidele, kes suudavad limakihist läbi tungida ja selle alla jäävaid kudesid nakatada.  Immuunsüsteem ei saa bakterikogumitega hakkama, sest immuunrakud on kohastunud ründama üksikuid mikroobirakke. "Mutsiinid hoiavad bakterirakud eraldi samal moel, kui lapsevanemad saadavad tülitsevad lapsed eraldi tubadesse, et nad kaklema ei läheks, "selgitas Ribbeck. Uuringu tulemus seab kahtluse alla vana füsioloogiaõpiku tõe, et lima on nagu liim, mis püüab valimatult lõksu kõik sellele sattunud pisiolendid.  Pigem jäävad limasse kinni liikuvad bakterid. Mutsiinid muudavad tõvestajad liikumatuks, kuid jätavad nad ellu. Tõenäosus, et bakteritel võiks limavalkude suhtes tekkida resistentsus on üliväike. Seetõttu sobivad mutsiinid mikroobivastaste katete tootmiseks  mutsiinkile takistab bakterite kasvamist arstiriistadel või haiglaruumides. Ribbeck loodab tulevikus mutsiine lisada hambapastasse ja seepidesse. See pakuks lisakaitset neile, kelle loomulik limatootmine on häiritud  näiteks vanuritele ning vähiravi saavatele inimestele. Uurimus ilmus ajakirjas Current Biology.
