Vetikad näppavad taimedelt energiat
Looduses valitseb üsna range tööjaotus.  Taimed ja vetikad toodavad päikesevalguse abil süsihappegaasist ja veest orgaanilist ainet. Tselluloosirikaste taimekudede lagundamisega saavad hakkama vaid bakterid ja seened.  Ühel mikroskoopilisel rohevetikal on hoopis isevärki elukombed.  See saab hakkama nii tselluloosi lagundamise kui fotosünteesiga, näitasid Saksa Bielefeldi ülikooli bioloogid. Kui keskkonnatingimused pole orgaanilise aine tootmiseks soodsad, kasutab koppvetikas Chlamydomonas reinhardtii energiaallikana taimset tselluloosi. Olaf Kruse kasvatas mikrovetikaid keskkonnas, kus oli väga vähe süsinikdioksiidi.  Ta pani tähele, et vetikad hakkasid tootma tselluloosi lagundavat ensüümi, mis lõhkus selle molekuli väiksemateks süsivesikuteks.  Need viidi vetikarakkudesse ja kasutati energia tootmiseks. Kruse kinnitusel on see esmakordne, kus taimeriiki kuuluval elusolendil avastatakse selline võime. "Tselluloosi kasutav rohevetikas käib kõikide õpikutõdede vastu. Põhimõtteliselt on see lihtsa ehitusega taim, kes sööb teisi taimi," selgitas Kruse. Samasugune nähtus võib esineda ka teistel vetikatel. Tselluloosi lagundavad vetikad võivad muuta bioenergia tootmise oluliselt odavamaks.  Taimedest biokütuste valmistamisel lagundatakse tselluloos seentest pärit ensüümidega. Need vajavad kasvamiseks orgaanilist ainet.  Vetikaensüümidel selliseid erinõudmisi pole.  Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.
