Kas andmise rõõm on saamisrõõmust suurem?
Naaber tuleb koogiteoks klaasi suhkrut paluma ning oled kohe nõus andma. Miks?  Võimalik, et saate hästi läbi. Või on asi hoopis selles, et laenasid temalt möödunud nädalal midagi? Santa Barbara California ülikooli antropoloog Adrian Jaeggi uuris teenete vahetamist inimese lähimatel sugulastel šimpansitel ja bonobotel.  Teadlast huvitas, kas loomad käituvad kenasti sellepärast, et nad ootavad lähiajal või kaugemas tulevikus vastuteenet. Jaeggi andis ahvikarjas ühele loomale kotitäie toitu ning jälgis karja käitumist. Teda huvitas see, millised loomad üksteisel parasiite otsisid ning kas see oli seotud puuviljade jagamisega.  Silumine, kratsimine ja karvades sobramine vabastab kehas endorfiine ning mõnutunne võib toiduomaniku lahkemaks muuta.  Šimpansid elavad kaua. Nad sõlmivad pikaajalisi sõprussuhteid ja aitavad meelsasti teisi. "Looduse kütivad šimpansid väiksemaid ahve ja on üsna tavaline, et kari jagab pärast jahti liha omavahel ära. See on väga sarnane küttide ja korilaste hõimutavadele," selgitas Jaeggi. Katses osalenud šimpansid jagasid toitu igati ootuspäraselt oma pikaajaliste sõprade ja partneritega. Parasiitide otsimisel polnud tähtsust. Need, kes seda tegid, ei saanud rohkem maiustusi ega üritanud toitu saades käitumisega tasuda. Bonobod seevastu käitusid hoopis teistmoodi. Šimpansitel on range hierarhia, kuid toit on üldiselt kõikidele loomadele kättesaadav hoolimata nende staatusest. Bonobokarja struktuur on vabam, karjasiseseid gruppe ei moodustu. Jaeggi kirjeldusel ajas katse bonobod suurde segadusse. Kui ühel ahvil oli hulk toitu, ei osanud teised loomad käituda. Nad soovisid toitu saada, kui polnud kindlad, kuidas neisse suhtutakse.  Bonobod sorisid pidevalt üksteise karvades, ilmselt seetõttu, et end rahustada. See käitumine mõjutas toidu jagamist  parasiitide otsijatel oli suurem võimalus toidukotist puuvilja saada. Teenetevahetus tundus olevat vaid pingete leevendamise kõrvalprodukt. Mida näitab inimahvide käitumine inimese kohta? Jaeggi sõnul sarnaneb loomade käitumine inimese omale.  Šimpanside suhted on pikaajalised ja neis ei peeta piinliku täpsusega arvet, kellelt on mida saadud. Samas on inimesed selliseks arvestamiseks võimelised. Põhjus võib peituda kultuuris ja üksteiselt õppimises. Uurimus ilmus ajakirjas Evolution & Human Behavior.
