Kust on pärit Euroopa mustlased?
Isaliini pidi päranduvaid geeniliine uurides aitasid Eesti Biokeskuse teadlased täpsemalt kindlaks teha Euroopas rändrahvana elavate mustlaste ajaloolise kodumaa. Mustlaste ehk romade rännuteede kaardistamisel pole suurt abi arheoloogilistest leidudest ning ka kirjalikke allikaid napib. Esimesena leidsid keeleteadlased erinevaid keeli võrreldes, et mustlaste päriskodu peab olema Indias. Sellele viitavad sanskriti keelega suguluses olevas mustlaskeeles leiduvad laenud nii dardi keeltest kui ka Kaukasuses kõnelevatest gruusia, osseedi, armeenia keelest, aga ka keskaegse kreeka keele mõju. Selle põhjal oletatakse, et mustlased rändasid Indiast välja umbes 1000-1200 aasta eest ning liikusid Kaukasuse mäestikust lõunast mööda, edasi Musta mere lõunarannikut pidi Euroopasse, kus nad 13. sajandil Euroopa eri piirkondadesse hargnesid. Inimese genoomist haigusi põhjustavate geenivariantide jälgi ajades suudavad teadlased kaardistada ka inimkonna rännuteid. Nii emaliini päranduva mitokondri-DNA kui meesliinis edasikanduva Y-kromosoomiga seotud geenivariantide analüüsid on kinnitanud keeleteadlaste varasemaid teooriaid  mustlased on Euroopasse tulnud Indiast, segunedes aegade jooksul nii Lähis-Ida kui Euroopa rahvastega. Ilmselt ajas mustlased Indiast siiapoole liikvele nende kehv olukord. Romad on Euroopas jõudnud nii Balkanimaadesse, Hispaaniasse ja Portugali kui ka Skandinaaviasse ja Venemaale. Äsja ajakirjas PLoS ONE ilmunud uuringus võtsid teadlased mustlaste päritolu täpsustamiseks appi isaliini pidi levivad geenivariandid, vaadeldes erinevates populatsioonides Indiale omase Y-kromosoomi haplogrupi H1a1a-M82 esinemissagedust.  See Indiale omane geenivariant on äärmiselt haruldane nii Aasia ida kui kaguosas, samuti Lähis-Idas ja Euroopas. Levikukaardi põhjal oletavad geneetikud, et see variant pidi tekkima enne viimast jääaega Indias umbes 30 000  40 000 aasta eest. See viitab, et selle variandi kandjad on justkui kõik ühe esiisa järglased, kes elas toona tänase India aladel. Äsjase uuringu võrdluskaardi koostamise aluseks oli rohkem kui 10 000 geeniproovi  eri riikidest, muuhulgas ka andmed 214 Indias elava erineva rahvusrühma kohta. Uurimuse üks esimesi autoreid on Gyaneshwer Chaubey, kes esimese Indiast pärit doktorandina kaitses 2010. aasta sügisel Tartu Ülikoolis doktorikraadi India rahvastiku geneetika kohta. Värske uuring näitas, et tänapäeva India elanikkonnast on Euroopa mustlastega lähimalt isaliini pidi suguluses India loodeosas elavad rahvarühmad, keda India kastisüsteemis on varasematel aegadel nimetatud puutumatuteks. Nende staatus on olnud äärmiselt madal, nii on nende osaks olnud kõige mustemad tööd. Tänapäeva India riik püüab seaduse abil nende inimeste sotsiaalset staatust tõsta. Seega tuleb mustlaste algkodu otsida India loodeosast, kuigi romade endi iidsed legendid räägivad pigem ürgkodust Gangese jõe tasandikel.
