Kust on pärit intelligentsus?
Kuidas tekkis evolutsioonis intelligentsus  võime analüüsida keerulisi olukordi, õppida uusi oskusi ning olla paindlik?  Samad geenimuutused, mis lubavad olla arukas, tekitavad ka vaimseid häireid, näitasid Edinburghi ülikooli neuroteadlased. Seth Granti uurimisrühma liikmed võrdlesid laborihiirte ja inimese õppimisvõimet.  Seejärel panid teadlased käitumiskatsete tulemused kokku eri liikide geeniuuringutega, et aru saada, kuidas võisid tekkida ja areneda erinevad käitumisviisid. Selgus, et hiirtel ja inimestel kontrollisid järelduste tegemist ning õppimist samad geenid. Nende kahjustumine halvendas oluliselt õppimisvõimet ja muud keerukat närvitegevust. Grant oletas, et aju arengut mõjutavate geenide hulk kasvas juba imetajate kaugetel eellastel.  Umbes 550 miljonit aastat tagasi kahekordistus osa nendest geenidest ühel lihtsa ehitusega selgrootul olendil, kes elas meres. Looma järglastele oli see kasulik.  Seetõttu mutatsioonid säilisid ja panid aluse keeruka käitumisega selgroogsete loomade tekkimisele. Grant usub, et samad geenid, mis panid aju arenema, vastutavad ka paljude närvisüsteemi haiguste eest. Sünapsiga seotud valguperekond DLG on väga sarnane nii hiirel kui inimesel.  Molekulid on õppimisega seotud rolli täitnud üle saja miljoni aasta ning paljud valgud pole selle aja jooksul üldse muutunud. Mutatsioonid neis valkudes on seotud ligi saja närvisüsteemi haigusega. "Meie uurimus näitas, et arukuse ja keerukate käitumiste hinnaks on nõrk vaimne tervis," selgitas Grant.  Uurimus ilmus ajakirjas Nature Neuroscience.
