Mis toimub purjutava teismelise ajus?
Teismeliste hulgas on üha sagedasem purjutamine, kus alkoholi juuakse lühikese aja jooksul väga palju.  Alkohol aktiveerib ajus mõnutunnet tekitava dopamiinisüsteemi.  Viinakuradi küüsi kipuvad jääma need, kelle ajus vallandub napsi võttes suurem dopamiinikogus, näitasid Londoni King´s kolledži psühhiaatriainstituudi teadlased. Gunter Schumanni uurimisrühm tegi katseid laborihiirtega, kellel oli välja lülitatud geen RASGRF2. Sellised hiired ei otsinud alkoholi. Kui nad said napsi, vabanes nende ajus vähe dopamiini. Seejärel analüüsisid uurijad 14-aastaste poiste ajukuvamisel tehtud pilte. Ükski noormeestest polnud veel märkimisväärsete alkoholikogustega kokku puutunud. Katsealuseid pidid lahendama erinevaid ülesandeid. Geeni RASGRF2 kindla variandiga poistel oli aktiivsem aju juttkeha kõhtmine osa. Sellistel inimestel vabaneb tasustuse ootuses rohkem dopamiini ning nad tunnevad suuremat naudingut. Kaks aastat hiljem küsitles Schumann samu noormehi uuesti. Paljud olid hakanud alkoholi tarvitama. Kõige rohkem jõidki need poisid, kelle geenivariant soodustas tasustust ootavas ajus dopamiini vabanemist.  "Inimesed otsivad olukordi, mis pakuksid neile rahuldust ja tekitaksid õnnetunnet. Geenid mõjutavad aju ja see omakorda vormib inimese käitumist. Kui närvisüsteem on aldis alkoholiga seotud tasustusele, siis otsitaksegi seda. RASGRF2 kontrollib, kuidas aju toodab alkoholi mõjul dopamiini. Kindla geenivariandiga inimesi paneb alkohol end hästi tundma ja seetõttu joovad nad suurema tõenäosusega rohkem, " selgitas Schumann. Uurija sõnul tekitab teismeea alkoholism aju arenguhäireid ning riskikäitumist  Geneetiliste riskitegurite kindlaks tegemine aitab alkoholisõltuvuse teket vältida ja ravida. Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.
