Suur aju maksab ränka hinda
Kas suurem aju tagab alati parema õppimisvõime ning nutikama käitumise? Teadlased vaidlevad selle üle.  Üsna üksmeelselt peavad bioloogid suurt aju evolutsioonilises mõttes kulukaks. Näiteks inimese aju moodustab kehamassist vaid paar protsenti, kuid kulutab viiendiku energiast. See hüpotees põhineb eri liikidega tehtud võrdlevatel uuringutel. Uppsala ülikooli teadlane Niclas Kolm otsustas piirduda ühe liigiga. Ta valis katseloomaks populaarse akvaariumikala gupi. Gupid ei mune vette, vaid on eluspoegijad.  Kolm kasvatas kalu, kelle aju mass oli kehasuurusega võrreldes väga erinev. Suurema ajuga gupid olid edukamad katsetes, mis nõudis algelist arvude õppimist. Õppimist nõudva valikusurve all muutus kalade aju iga põlvkonnaga üha suuremaks. Paraku olid suureajulistel gupidel siseelundid väiksemad. Eriti nähtav oli see isastel. Samuti said suurema ajuga kalad vähem järglasi, kuigi neil oli piisavalt toitu.  Nii tõestas Kolm esimest korda katseliselt, et suur aju on evolutsioonilises mõttes väga kulukas. Kolm plaanib katseid korrata tingimustes, mis sarnanevad looduslikele veekogudele. Seal napiks toitu ning gupisid ohustaksid röövkalad. Seniste eksperimentide tulemuste põhjal oletas uurija, et inimese eellaste aju võis kogukaks kasvada, sest neil oli vähe järeltulijaid. Sama kehtib ilmselt ka delfiinide ja vaalade kohta. Loomad, kel on palju poegi, ei saa endale ülisuurt aju lubada. Uurimus ilmus ajakirjas Current Biology.
